Äiatar
(Knautia arvensis)
äiatari lill, jaanilill, krambirohi, jumikas

Äiatar on huvitav ja kergesti äratuntav niidulill. Ta torkab silma alates juulikuust, mil tema pikkadel väheste lehtedega vartel löövad särama ilusad lillad nutid. Nad on suhteliselt lamedad ja meenutavad suurt lillat nööpi. Mõnel pool teataksegi teda lillanööbi nime all. Eriline on see, et iga varre tipul on vaid üks õisik. Ühes õisikus on aga pisikesi õisi lugematul hulgal. Sageli on neist õitest servmised ülejäänutest suuremad. Äiatari õied on küll väikesed, kuid neis on olemas kõik tavalised õie osad, nii tupplehed, kroonlehed, korralikud tolmukad kui ka emakas. Neis on olemas isegi meenäärmed, mistõttu teda loetakse heaks meetaimeks. Nii võime suvel näha sageli äiatari õiel mõnd mesilast töökalt askeldamas, kuid maiustamas käivad ka teised putukad, isegi kirevad liblikad.

Äiatari nime tekkimise kohta on mitmeid arvamusi. M. J. Eiseni järgi on nimi tulnud vanaaegsest Lõuna-Eestis tuntud sõnast äijätäri. See tähendab naissoost kurivaimu, kurjavaimu (äio, äi) tütart või ema. Mis seoses on see taim äijätäri enesega, jääb paraku selgusetuks. Küllaltki laialt on aga levinud ka nimi jaanilill või jaaninupp. See tuleneb sellest, et äiataril olevat jaaniööl nõiduslikud võimed. Asi käis nii: noored neiud tegid endale neist pärgi ja läksid jaaniööl nelja tee ristumiskohale, seal sai saladuslikul moel ennustada endile tulevikku. Mida seal täpsemalt ennustati, see pole teada, kes siis nõidumisesaladust avaldada tohib.

Vähem on levinud nimed krambirohi, naisterohi ja langetõverohi. Need näitavad äiatari tarvitamist ravimtaimena. Krampide ja mõnede naiste hädade vastu kasutamisest on olemas ka kinnitused, langetõvevastasest toimest siiski andmed puuduvad. Kohati on äiatariteed joodud köha ja kopsuhaiguste korral. Saksamaalt on pärit andmed, et temast tehtud tõmmisega saab mitmete nahahaiguste vastu.

Kogu äiatari taim paistab hallikas, sest ta on küllaltki tihedalt karvadega kaetud. Kuna karvased on ka lehed ja neid karvaseidki pole palju, siis pole äiatar kariloomadele suurem asi söödataim. Siiski süüakse teda koos muu heinaga, kuid väärtus on enamikel teistel niidutaimedel suurem. See-eest teeb ta niidu palju kaunimaks. Kuid ilu ei peeta karjamaal alati vajalikuks. Nii on äiatarile nimeks pandud ka lihtsalt “umbrohi”. Üleüldse peab tema kohta ütlema, et tal on rohkesti väga erinevaid nimesid. Olgu lõpetuseks toodud neist mõned vahvamad: vanapagana püksinööp, kalevipoja kuuenööp, pääsukeseohak, neitsihain, pudrulill, lambakeel ja tulekahjurohi.