Aas-kurereha
(Geranium pratense)

pistirohi, kulliküüned, teelill, vainu-konnareha

Aas-kurereha on meie kurerehaliikidest üks tavalisemaid. Kurereha on ta seepärast, et tema lehed on hästi haralised nagu reha, kuid viljad meenutavad püstist kure nokka. Tegelikult on aas-kurereha lehed lihtlehed, mis on käelabataoliselt sügavalt lõhestunud kolmeks, viieks või taime ülaosas isegi seitsmeks hõlmaks, mis on omakorda lõhestunud saagja servaga osadeks. Kõik kokku teebki tema lehe väga haraliseks. Kuid peale selle on suurem osa taimest kaetud rehapiide taoliste karedate karvadega. Karvad pole siiski mitte nii pikad kui mõnel teisel kurereha liigil. Liiginimi “aas” on nimele tekkinud taime kasvukohast: eelkõige niitudel. Peale selle võib aas-kurereha kohata ka metsaservadel ja isegi hõredamates metsades. Kurerehadest on ainult aas-kurerehal sinised õied, teistel kas lillakad või roosakad. Seejuures on noored õied sinisemad, vananedes muutuvad nad aga veidi lillakaks.

Kuid vanarahva hulgas on see taim tuntud rohkem hoopis teise nime all. Selleks on pistirohi ja sellega sarnased nimed. Sellise nime panekukus on nähtavasti põhjust andnud aas-kurereha omapäraselt terav ja naaskeljas vili, millega võiks pista. Küllap see oli ka väliseks tunnuseks, et taimest võiks abi olla ka “pistihaiguse” ravimisel. Pistihaigust seletatakse lahti nii: see on haigus, kus külje sees, rinnus või mõnes teises kohas pistaks nagu terava nõelaga, valu võib tekkida näiteks jooksmise järel, raskel tööl. Ravimisviise on erinevaid. Taimest võidi teha teed või süüa seemneid. Kuid on teada ka eriskummaline idamaade nõelravi meenutav võte: aas-kurereha vilja terava otsaga torgitakse kohta, kus on “pistja”.

Inimesed on temast ka muud kasu saanud. Aas-kurereha maapealne osa on abiks riide roheliseks värvimisel. Mesinikud hindavad teda kauaõitseva meetaimena. Seejuures on üksikud õied avatud vaid paar päeva, aga kuna õisi on ühel taimel väga palju, siis võib aas-kurereha õitsemist näha juunist augustini. Kogu taim, eriti aga juurikas, sisaldab parkaineid. Nii saab taime abil ka nahku parkida. Park- ja mõruainete tõttu ei taha loomad teda süüa. Maa-alune osa koosneb lühikesest jämedast risoomist ja selle külge kinnituvatest juurtest, mis on samuti jämedamad kui enamikul teistel sama suurtel taimedel.

Aas-kurereha õied on suured, ilusasti laiuvad ja neid on ühel taimel alati palju. Kõik see kokku teeb temast kauni lille, mis vääriks ka iluaedades kasvatamist.