Alpi jänesvill
(Trichophorum alpinum)
alpi kõrkjas, oravasaba, veikene villpea

Alpi jänesvill on ilus sootaim. Tegelikult ei kasva ta ainult soodes, vaid ka niisketel niitudel ja mõningates metsades. Tihedaid kogumikke moodustab ta aga siiski eelkõige siirdesoodes, kus võime teda massiliselt kohata. Sellistes kohtades on alpi jänesvillal ka oma tähtsus turbakihi moodustajana. Turvast saame aga kasutada nii kütteks, loomadele allapanuks kui ka taimede kasvatamiseks. Muidu pole inimene alpi jänesvillas midagi enda jaoks kasulikku avastanud.

Soode kaunistajana ei saa aga tema väärtust alahinnata. Ta torkab silma oma ilusate õisikute poolest. Kui tunnete villpead, siis teate, kuidas näevad välja tavalised sootaimede valged karvakesed. Kuid alpi jänesvillal on need palju kaunimad kui villpeadel. Mäletatavasti on villpeade karvad sirged ja küllaltki tugevad, jäigad. Jänesvilla karvad on hoopis teistsugused. Need on peenemad ja loogelised, küllaltki pehmed. Neid ei ole ka tavaliselt õisikus nii tihedalt kui villpeadel. Seega jätab alpi jänesvilla õisik palju õrnema mulje. Enamasti on alpi jänesvilla õite karvakesed päris puhasvalged, mitte veidi kollakad või beezikad, nagu villpeadel. Õitsemise ajal on jänesvilla karvakesed loomulikult lühemad, kuid viljumisel võivad need kasvada isegi enam kui kahe ja poole sentimeetri pikkuseks.

Suuruselt jäävad jänesvillad villpeadest tunduvalt maha, nad on enamasti vaid umbes paarikümne sentimeetri pikkused. Kuid niisamuti nagu villpeadel, on ka neil risoom, mille abil taimekogumikud võivad laieneda. Sellise paljunemisviisi tõttu kasvavad alpi jänesvilla taimed enamasti tiheda muruvaibana: väike laiguke siin, teine seal.

Alpi jänesvilla kõrval kasvab meil veel raba-jänesvill. Nende erinevused on väga selgepiirilised. Raba-jänesvilla õisikus pole isegi viljumise ajal valgeid karvakesi peaaegu ollagi. Raba-jänesvillal on vaid mõned üksikud lühikesed karvakesed. Teise erinevusena on raba-jänesvilla kolmekandilised varred täiesti siledad, alpi jänesvilla omad aga veidi karedad.