Alpi jänesvill
(Trichophorum alpinum)
alpi kõrkjas, oravasaba, veikene villpea

Alpi jänesvill kasvab ennekõike siirdesoodes, kus teda sageli massiliselt kohata võib. Alpi jänesvillal on ohtralt maa-aluseid võsundeid, millega taim vegetatiivselt levib ja suuri kogumikke moodustab. Siirdesoodes on tal turbasambla kõrval arvatavasti mõningane tähtsus turba moodustajana. Turvast kasutab inimene näiteks kütteks, loomadele allapanuks või taimede kasvatamiseks - nii on alpi jänesvillal ka pisike majanduslik tähtsus.

Soode kaunistajana ei saa aga tema väärtust alahinnata. Ta torkab silma oma ilusate õisikute poolest. Kui tunnete villpäid, siis teate ka, kuidas näevad välja villpeade karvased pähikud. Alpi jänesvilla pähikud on enam-vähem samasugused aga õrnemad. Kui villpeade karvad on sirged, küllalt tugevad ja jäigad, siis jänesvillal on need peenemad ja pehmemad, pisut loogelised. Jänesvilla pähikus on karvu hõredamalt kui villpeadel. Tuleb täpsustada, et sarnaselt villpeadele, kasvavad ka jänesvilla pähikutesse silmapaistvad karvad alles viljumise ajal. Taimede õitsemise aegu, mais ja juuni alguses, on need väga lühikesed ega hakka silma.

Suuruselt jäävad jänesvillad villpeadest tunduvalt maha, nad on enamasti vaid umbes paarikümne sentimeetri pikkused. Kuid niisamuti nagu villpeadel, on ka neil risoom, mille abil taimekogumikud võivad laieneda. Sellise paljunemisviisi tõttu kasvavad alpi jänesvilla taimed enamasti tiheda muruvaibana: väike laiguke siin, teine seal.

Alpi jänesvilla kõrval kasvab Eestis ka raba-jänesvill. Kahe jänesvilla erinevused on üsna selgepiirilised. Raba-jänesvilla õisikus pole ka viljumise ajal valgeid karvu peaaegu ollagi. Samuti kasvab raba-jänesvill tugevate mätastena, samal ajal kui alpi-jänesvill kasvab murusalt. Kui alpi jänesvilla võib kohata sobivates kasvukohtades üle Eesti, siis raba-jänesvill kasvab peamiselt Lääne-Eestis.