Aas-rebasesaba
(Alopecurus pratensis)
heinamaa hundisaba, rebasehänd, rukkipeaga kastehein, rukkipealine

Aas-rebasesaba ja põldtimut on kaks meie väga tavalist kõrrelist. Alatihti kipuvad nad üksteisega segamini minema. Kui teate, kuidas näeb välja timut, siis teate ka enam-vähem, milline on rebasesaba.  Nii korrapäraseid rullikujulisi õisikuid meie teistel kõrtel (kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed) ei ole. Aas-rebasesaba ja põldtimut on ka suuruselt ja üldilmelt üsna sarnased. Siiski on neil rida erinevusi ja vahet teha pole neil niiväga keeruline midagi.

Näiteks hakkab rebasesaba varem õitsema kui timut. Rebasesaba õisikuid võime teeservadel ja niitudel kohata juba mai lõpus ja juuni alguses. Siis võib jääda mulje, et timutit niidul ei kasvagi. Kes juulis samale niidule tagasi tuleb, võib imestada, kuidas osa rebasesabasid timutiteks on muutunud - põldtimut kasvatab õisiku ja hakkab õitsema natuke hiljem.

Natuke erinev on ka põldtimuti ja aas-rebasesaba õisiku kuju. Timuti õisik on kogu pikkuses ühtlase jämedusega, rebasesabal muutub see tipu suunas pikkamisi peenemaks. Rebasesaba õisik on pähikust väljaulatuvate ohete tõttu karvane, põldtimutil pikki ohteid ei ole.
Kõige parem eristamisvõte on järgmine. Võtke uuritava taime õisik sõrmede vahele ja painutage ringikujuliseks. Kui moodustub ilus ühtlane ring, siis on tegu põld-timutiga. Kui ringist ulatuvad mitmele poole sälgud välja, siis on aas-rebasesaba.

Nii aas-rebasesaba kui põldtimut on head söödataimed. Mõlemad on toiduks nii kodu- kui metsloomadele. Rebasesaba kasvab looduslikes kooslustes ehk isegi sagedamini kui timut. Mõlemaid kasvatatakse ka kultuurpõldudel. Aas-rebasesaba eelistab niiskemaid niitusid. Peale niiskuse vajab aas-rebasesaba ka head mulda, kus oleks rikkalikult toitaineid.