Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed (noored oksad). Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused ning moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti tuule abil levib.

Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Arukasest leiab aedades ka mitmeid dekoratiivseid vorme. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni ja tõrva. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, väga hea looduslik tulehakatis, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna andvate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha. Kevaditi saab kasest lasta magusat kasemahla.

Kasel on ka mitmeid looduslikke vaenlasi: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puu ladvas - tuuleluuad, tuulepesad, nõialuuad - on seente töö. Lisaks vaenlastele on kasel ka sõpru: mükoriisaseened (nt kaseriisikas, kasepuravik, kärbseseened) varustavad puud vee ja mineraalainetega, puu jagab fotosünteesitud suhkruid vastu.