Eestikeelne nimi	harilik haab
Ladinakeelne nimi	Populus tremula L.
Rahvapärased nimed	haav, mädapuu, aab, hundipuu
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda pajulised, perekonda pappel.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, kahekojaline. Kõrgus kuni 30 (45) m, vanus harilikult kuni 100, harva 160 a. Isaspuid on emaspuudest tunduvalt rohkem.
Õis	Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Isasurvad on 7-8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul.
Vili	Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul. Seemnete levikut hõlbustab karvatutt, seemned ise on väga väikesed, ühes grammis kuni 10000 seemet. Tuullevija.
Leht	Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3-5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Esmased lehed vastakud, järgmised vahelduvalt.
Vars	Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Tihedalt kasvades laasub kõrgelt.
Juur	Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, kuid enamasti vegetatiivselt. Annab rikkalikult juurevõsusid, kuid vana metsa all hävivad need kiiresti. Kännuvõsu annab vaid noores eas.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga: kasvab kõikjal Euroopas ja peaaegu kogu Aasias, ka Põhja-Aafrikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi.
Koht ökosüsteemis	Väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest. Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed, eelkõige on ta aga põhitoiduks kobrastele. Pehme puuna sobib hästi rähnidele pesaõõnsuse rajamiseks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit on valge, kerge, pehme, hästi lõhestatav, kuivalt tugev, kõva ja vastupidav. Kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. Hea küttepuu. Haava lehtedest ja koorest tehakse ravimitööstuses glükoosi. Talvine lisasöök metsloomadele.
Sarnased taimed	Haab eristub kõigist teistest Eesti pärismaistest puudest üpris kergesti. Koguni sedavõrd, et sageli ei vaevuta lähemalt uurima - tuntakse juba kaugelt ära. Tasub ka lähemalt vaadata! Eestis kasvatatakse mitmeid haava lähisugulasi ja erinevaid hübriide. Selliseid kasvatatakse kas ilupuuna või kiire kasvu tõttu puidu saamise eesmärgil. Eestis võib kohata kodumaisele haavale sarnanevaid hübriidhaaba, hõbehaaba ja halli haaba. Kahe viimase kohta öeldakse ka hõbepappel või hall pappel. Teadmiseks, et haab ja pappel viitavad ühele ja samale taimeperekonnale ja tähendavad enam-vähem ühte ja sama. Kodumaise liigi kohta öeldakse haab, võõramaiste kohta enamasti pappel.