Hanijalg
(Potentilla anserina)
pullirohi, seavööd, veemärsid, voolmerohud

Hanijalg on taluaedade ja ka linna muruplatside üks tavalisemaid taimi. Ta kaunistab maapinda oma helekollaste suurte õitega ja ei pane pahaks isegi seda, kui tema peal tallutakse. Hanijalg on tõesti üks vastupidav ja peaaegu kõigega leppiv taim. Ta võib kasvada nii soojas kui külmas, nii niiskes kui kuivas, nii heal kui kehval mullal, nii varjus kui lagedal lõõskava päikese käes. Tänu sellistele võimetele on ta ka peaaegu kogu maailmas levinud. Sellise levikuga taime nimetatakse kosmopoliidiks.

Tema iseloomulikeks tunnusteks on veel väga hambulise ja lõhestunud kujuga liitlehed, mis on alumiselt küljelt siidiselt läikivate karvadega kaetud. Ka need on ilusad, mistõttu hanijalg sobiks ka ilutaimeks. Kuid eelkõige siiski vaid laiadele lagedatele aladele, näiteks tühjadele mäenõlvadele. Nimelt on tal veel üks omapära: isegi seemnetest sirgunud taimed kasvatavad juba teisel aastal peaaegu meetripikkuse roomava varre. Sel varrel on aga palju sõlmekohti, kõik nad juurduvad ja annavad uue taime. See on hanijala peamine paljunemisviis seemnetega levimise kõrval. Nii hõivab ta kiiresti suured alad. Kuid tema maa-alune võsu, risoom ja selle küljes olevad juured on nii tugevad, et tõrjuvad kasvades enamiku teistest taimedest välja. Sel põhjusel ei sobigi ta aedadesse ja lillepeenardele.

Kuid nüüd hanijala rohketest kasutamisvõimalustest. Hanijalg on tal nimeks mitte vaid seepärast, et ta leht hane jalga meenutab. Võib öelda ka, et ta kasvab igal pool, kus hane jalg liigub. See on seepärast nii, et see taim on hanede üheks meelistoiduks. Loomulikult on ta hea söök ka teistele lindudele. Kevadised värsked lehed on sobilikud aga isegi inimesele salati tegemiseks. Süüa pakub hanijalg veelgi. Kui tema risoomid üles tõmmata, siis on need sageli mugulakujuliseks paksenenud. Neid mugulaid on inimesedki toiduks tarvitanud. Peale selle on hanijalast saadud kollast värvi, mesilastele on ta heaks meetaimeks. Ka naha parkimisel on temast abi olnud.

Üpris laialt on hanijalg tuntud ravimtaimena. Meditsiinis on teda kasutatud parkainete sisalduse tõttu. Kogutakse tervet maapealset osa õitsemise ajal, see on maist juuli või augustini. Rahvaravimina on teda kasutatud kootava toime tõttu kopsu- ja sooleverejooksude peatamiseks. Kuid abi on hanijalast teistegi haiguste puhul leitud, sest ta toimib muuseas ka valuvaigistavalt, rahustavalt ja põletikuvastaselt. Tee valmistamiseks tuleb võtta kaks supilusikatäit ürti klaasi kuuma vee kohta. Keeta õrnal tulel kümme minutit ja jahutada. Seejärel juua enne sööki pool klaasi korraga.