Eestikeelne nimi (harilik) härjasilm
Ladinakeelne nimi Leucanthemum vulgare Lam.
Rahvapärased nimed einalilled, kanaperse, tibutuss, kas-armastad-mind, õnnelill, jaanikakar, ätses
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub korvõieliste sugukonda, perekonda härjasilm.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20…60 (80) cm.
Õis Õied moodustavad korvõisiku, mille läbimõõt on 3¼6 cm. Korvõisikud asuvad üksikult varre ja varreharude tippudes. Õisiku alusel on üldkatis, mis koosneb rohtjatest kileja äärisega lehtedest. Õisiku serval on valged keelõied, millel on 1,2¼2,5 cm pikkune naast. Õisiku keskel on arvukalt kollaseid putkõisi, nende pikkus on kuni 3 mm. Keelõied on ühesugulised emasõied, putkõied on mõlemasugulised. Õitseb juunist augustini (septembrini).
Vili Ruljas aluse suunas ahenenud paljas mustjaspruun seemnis, millel on 5¼10 valkjat ribi. Seemnise pikkus kuni 3 mm, laius alla 1 mm. Keelõite seemnise tipul on ühekülgne kroonitaoline lise.
Leht Paljad või hõredalt karvased saagja kuni täkilise servaga varrele vahelduvalt kinnitunud lihtlehed. Alumised lehed on talbjad kuni äraspidimunajad, vahel mõlajad või peaaegu ümmargused, pikarootsulised. Laba pikkus on 1¼4 (6) cm ja laius 0,5¼2 (5) cm. Ülemised varrelehed on enam-vähem lineaalsed, rootsutud, vahel varreümbrised. Nende pikkus on (1) 2¼6 (7) cm ja laius (0,1) 0,2¼2 cm.
Vars Vars on püstine või tõusev, vaoline ja veidi kandiline, tavaliselt lihtne, harva ülemises osas veidi harunenud. Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini. Varre ülaosas lehti pole.
Maa-alune osa Taimel on lühike harunev risoom, millest kasvavad välja arvukad lisajuured.
Paljunemine Paljuneb seemnetega, laieneb ka vegetatiivselt risoomi abil. Paljundatav risoomipistikute ja seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt.
Kasvukoht Kasvab kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel, sageli teeservades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis Taim on sageli niitudel tiheda kamara moodustaja, kultuurpõldudel tõrjub konkureerides teisi taimi välja.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel. Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik. Talub hästi tahma ja linnade kahjulikke gaase. Eriti hästi sobib parkidesse suuremate laikudena. On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul, sagedamini solkmete väljutamiseks. Taime on kasutatud ka putukate peletamiseks ja kollase värvaine saamiseks.