Harilik kastehein
(Agrostis capillaris)
aruhein, kastekõrs, maahain, puhmasrohi

Kõrreliste õied moodustavad pähiku, milles on tavaliselt nii emas- kui isassuguorganid, kuid ka sõklad ja libled. Kõikide kõrreliste pähikud pole siiski ühesugused. Tavaliselt koosneb pähik mitmest õiest, kuid on olemas ka selliseid liike, mille pähikud on üheõielised. Kasteheinad ongi ühed sellised. Kuid kasteheinad teeb eriti õrnailmeliseks veel see, et tema pähikud on imepisikesed ning asuvad pikkadel peenikestel raagudel. Erinevalt temaga muidu sarnasest valgest kasteheinast jääb see ka pärast õitsemist laiaks ja õhuliseks. Hariliku kasteheina õisiku harud on üksteise suhtes sageli päris täisnurga all. Need ei ligistu üksteisele ka viljade valmimisel. Kõrreliste viljadeks on terised. Loomulikult on aga kasteheina terised palju väiksemad kui näiteks teile tuntud rukki- või nisuterised, vaid millimeetripikkused. Ega kasteheina üksik pähikki palju suurem ole. Kasteheina õrnust suurendavad ka tema kitsad lehed. Hariliku kasteheina vars ja õisikuharudki on juuspeened. Nii ongi sellele taimele ladina keeles antud nimeks “niitjas” või “juuspeenike” – just seda “capillaris” tähendab.

Kõrrelistel on veel üks omapärane osa, mida taime määramisel on sageli vaja uurida. See on keeleke, valkjas kilejas moodustis lehetupe tipul.

Tavaliselt mõõdetakse määramisel keelekese pikkust või vaadatakse, kas tema tipp on terav või mitte. Seesama keeleke on ka tähtsaks eristamistunnuseks kasteheinade juures. Rääkisime juba, et hariliku kasteheinaga on väga sarnane mõnevõrra niiskemates kohtades kasvav valge kastehein. Viimase keeleke on kuni nelja millimeetri pikkune, harilikul kasteheinal on see aga väga lühike või puudub hoopis.

Inimeste jaoks on kasteheintel tähtsust heintaimena kehvapoolsetel muldadel. Harilik kastehein kasvab sagedamini kuivadel niitudel, ta on väetamata rohumaadel heaks heintaimeks. Meie head söödataimed rebasesaba ja põldtimut sellistel kohtadel ei kasva. Harva kasvatatakse harilikku kasteheina isegi kultuurpõldudel. Rohkem jääb ta siiski metsloomade toiduks.

Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või lennukite maandumisplatsi. Tihe kasvab kasteheinamuru seepärast, et tal on nii maapealsed kui ka maa-alused võsundid, mis kergesti juurduvad ja annavad nii alguse uuele taimele.