Harilik kastehein
(Agrostis capillaris)
aruhein, kastekõrs, maahain, puhmasrohi

Kõrreliste õied moodustavad osaõisikuid, pähikuid. Pähikus on eriliste õiekattelehtede (sõkalde) vahel reeglina nii emas- kui isassuguorganid. Kõikide kõrreliste pähikud pole siiski ühesugused. Tavaliselt koosneb pähik mitmest õiest, kuid on ka liike, kelle pähikud on üheõielised. Kasteheinad ongi ühed taolised.

Praktikas tähendab üheõieline pähik seda, et see on väike, mistõttu kogu paljudest pähikutest koosnev õisik jätab õrna ja hapra mulje. Kasteheinte pähikud kinnituvad õisikusse pikkade juuspeenikeste raagude abil, mis teeb õisiku eriti õhuliseks. Nii ongi sellele taimele ladina keeles antud nimeks “niitjas” või “juuspeenike”– just seda “capillaris” tähendab. Eestis kasvab kasteheinu 6 liiki, maailmas kokku saja ringis.

Harilik kastehein on kogu Eestis väga tavaline. Erinevalt temaga sarnasest valgest kasteheinast jääb hariliku kasteheina õisik ka pärast õitsemist laiuvaks ja õhuliseks. Hariliku kasteheina õisiku harud on üksteise suhtes sageli täisnurga all. Need ei ligistu üksteisele ka viljade valmimisel. Kõrreliste viljadeks on terised, nii ka kasteheintel. Loomulikult on kasteheina terised palju väiksemad kui näiteks kõigile tuntud teraviljade rukki või nisu terised. Hariliku kasteheina terised on umbes millimeetripikkused.

Keeleke on omapärane väike taime osa, mille leiab paljudel kõrrelistel ja lõikheinalistel. Määramistunnusena oluline on ta ennekõike just kõrrelistel. Keeleke on valkjas kilejas moodustis lehetupe ja lehelaba piiril, seal, kus lehelaba läheb üle lehetupeks. Tavaliselt mõõdetakse keelekese pikkust või vaadatakse, kas selle tipp on terav või mitte. Seesama keeleke on tähtsaks eristamistunnuseks ka kasteheina liikide määramisel. Rääkisime, et hariliku kasteheinaga on väga sarnane mõnevõrra niiskemates kohtades kasvav valge kastehein. Viimase keeleke on kuni nelja millimeetri pikkune, hariliku kasteheina keeleke ei ole enamasti pikem kui üks millimeeter.

Loomasööda ja heintaimena on kasteheinad ennekõike olulised kehvematel muldadel. Harilik kastehein kasvab sagedamini kuivadel niitudel, kus suurema biomassiga kõrrelised, näiteks rebasheinad ja timutid, kasvada ei suuda. Kultuurpõldudel kasvatatakse harilikku kasteheina harva. Rohkem jääb ta metsloomade toiduks. Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või lennukite maandumisplatsi. Tihe kasvab kasteheinamuru seepärast, et tal on nii maapealsed kui ka maa-alused võsundid, mis kergesti juurduvad ja annavad nii alguse uuele taimele.