Hapu oblikas
(Rumex acetosa)
hapik, oblik, hublik, apuein, hapukapsas

Hapu oblikas on lastele hästi tuntud hapude lehtedega taim. Paljud teavad ilmselt, et hapu on tegelikult kogu taim, mitte ainult tema lehed. Hapu oblika meeldiva maitsega lehed kosutavad sageli ka vanemaid rännumehi. Lehti kasutatakse köögiviljana salatite ja suppide valmistamiseks. Hapu oblikat ning temast aretatud sorte kasvatatakse isegi sel eesmärgil aiapeenardel. Looduslikult levib hapu oblikas mitmesugustel niitudel, nii kuivematel kui märjematel, vahel ka hõredates metsades.

Samas peab hapuoblikaid süües teadma, et hapu maitse annab taimele oblikhape (oksaalhape), mis on mürgine ja võib suures koguses põhjustada mürgistusnähte. See tugev hape teeb halba nii maole kui neerudele. Väliste nähtudena võib tekkida oksendamine ning peapööritus, kõhulahtisus ja õhupuudustunne. Nimetatud juhtudel tuleb kannatanule anda kiiresti mõnda kaltsiumisoola, sest oblikhape seob verest kaltsiumi. Seetõttu ei soovitada hapu oblikat süüa reuma- või artriidihaigetel. Samamoodi mürgine on hapu oblikas koduloomadele, kelledest sagedamini esineb mürgistusi lammastel. Väiksemas koguses ja kuivatatult on oblikad kõigile taimtoidulistele loomadele heaks toiduks. Ka inimesed võivad neid mõõdukalt tarbida täiesti ohutult.

On leitud, et hapust oblikast on kasu skorbuudi vastu tänu suurele C-vitamiini sisaldusele. Oblika mahla on kasutatud puhastusvahendina, hape eemaldab mõningaid tindiplekke ning roostet. Parkaineid sisaldavast risoomist saab punast, lehtedest aga kollakat või rohelist värvi.

Maa sees on hapu oblikal võimas juurestik. Õigemini on tal üks tugev risoom ja sellest lähtuvad rohked juurepuntrad. Hapu oblikas paljuneb nii risoomi kui seemnete abi. Huvitav on võib-olla teada, et oblikate viljadeks on pähklid. Küpsedes iseloomulikult tumepunaseks muutuvad viljad teevad kõrgekasvulised oblikad niidul juba kaugelt nähtavaks.

Tavaliselt ei teata kuigi kindlalt, milline taim on õige hapu oblikas ja milline mõni teine oblika liik. Nii peetakse hapuks oblikaks iga hapu lehega enam-vähem oblika välimusega taime. Samas pole hapu oblika kindlakstegemine kuigi raske. Esiteks tuleb vaadata lehe kuju. Hapu oblikal on see nooljas. Vaata järele, milline peab olema nooljas lehe kuju! Teiseks tuleb veenduda, et taime õisik oleks hõre. Tihe on see aasoblikal. Noolja lehega kiputakse segamini ajama odajat lehte. Odaja lehe alusel on hõlmad, mis on risti lehelaba peateljega. Nii moodustuks nagu odaots. Odajad lehed on näiteks väikesel oblikal. Aas- ja väikest oblikat arvatavasti kõige sagedamini hapu oblika pähe süüaksegi.