Kuna hobumadara õied on intensiivselt kollased, siis on need võetud kasutusele riide värvimisel. Need annavad puhta kollase värvi. Madarate tuntust värvitaimedena näitab seegi, et samal otstarbel on kasutatud ka hobumadara risoomi ja juuri. Maa-alustest osadest saab punast värvainet.

Madara õied pakuvad huvi putukatele. Kui kummarduda hobumadara suure õiepöörise kohale, võib tunda tugevat meeldivat aroomi. Hobumadara õied on rikkad nektarist, mis seda lõhna tekitab. Lõhn on vajalik tolmeldajate kohalemeelitamiseks. Hobumadara õied on vaid mõne millimeetri suurused, kuid neid on koos nii palju, et hobumadarat hindavad ka mesilased, rääkimata mesinikest. Hobumadara suhteliselt pikad varred on küllaltki pehmed ja nii heaks toiduks ka kõigile taimtoidulistele loomadele, nii kodus peetavatele kui ka metsaelanikele.

Hobumadar on ka ravimtaim. Tema head omadused tulenevad eelkõige tugevast põletikuvastasest toimest. Tee jaoks võetakse teelusikatäis kuivatatud taime tipmisest osast ja valatakse peale klaas kuuma vett, juua võib peale veerandtunnilist tõmbamist. Ta aitab reuma, maksa- ja neerupõletike ning verehaiguste korral. Huvitav on madarast tehtav salv. Selleks võetakse võrdsetes kogustes võid ja madara mahla. Need segatakse ja ongi valmis suurepärane rohi haavandite ja ekseemi raviks.

Lõpuks sellest, et hobumadarat ei kohta mitte kõikjal Eestis. Ta on nõudlik mulla suhtes: see peab olema lubjarikas. Seega sobivad hobumadarale eelkõige Põhja- ja Lääne-Eesti klibused mullad. Just neis paikades esinebki ta väga sageli, mujal kasvab aga väga harva.