|
Eestikeelne nimi |
harilik jalakas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Ulmus glabra Huds. |
|
Rahvapärased nimed |
jalak, jallai, jalapuu, raid |
|
Süstemaatiline kuuluvus |
Kuulub sugukonda jalakalised, perekonda jalakas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane heitlehine ühekojaline lehtpuu. Kasvab 25¼30 (harva 40) m kõrguseks. |
|
Õis |
Õied kahesugulised, oksal tiheda kimbuna, lühiraolised (rao pikkus kuni 1,2 cm). Õiekate lehterjas, sümmeetriline, viie või kuue tipmega, pruunikas. Õitseb enne lehtimist, aprillis või mai algul. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Pähklike, mis on ümbritsetud suure tiivaga. Ovaalne, karvadeta, läbimõõt 2¼2,5 cm. Kinnitub oksale lühikese rao abil. Valmivad juba juunis ja kohe ka varisevad. Viljakandvus algab varakult ja on peaaegu iga-aastane. Viljad levivad tuule abil. |
|
Leht |
Veidi ebasümmeetrilised, ovaalsed või äraspidimunajad laikiilja alusega suured sulgroodsed lehed. Pikkus 8¼17 cm, laius 5¼8 (12) cm. Pealt tumerohelised ja karedakarvalised, alt heledamad, vähemkarvased. Lehe serv teravalt kahelisaagjas. Paljud külgrood harunevad leheserva läheduses. Noored lehed tipul sageli kolmehõlmalised. Lehed kinnituvad oksale vahelduvalt, kuid asetsevad nii, et päikesevalguse püüdmine oleks maksimaalne (varjates teiste lehtede eest vähem valgust). |
|
Vars |
Tüvi silinderjas, noorelt tumepruun, vanemas eas hallikasmusta sügavavaolise korbaga. Noored võrsed looklevad, jämedad, mustjaspruunid, tihedalt tumedate karvadega kaetud. Tüve läbimõõt kuni 1,75 m. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik hästi arenenud. |
|
Paljunemine |
Peamiselt seemnetega. Uueneb hästi ka vegetatiivselt kännuvõsudest. |
|
Levik ja ohtrus |
Esineb peaaegu kogu Euroopas ja ka Väike-Aasias. Eestis looduses hajusalt, haljastuses tavaline. |
|
Kasvukoht |
Peamiselt salulehtmetsas, harvem okaspuu-lehtpuu segametsades, lammimetsas, lamminiidul. Täiesti külmakindel. Varjutaluv, mistõttu kasvab sageli hästi alumises puurindes. Mullastiku suhtes nõudlik,
vajab
viljakat huumusrikast värsket liivsavimulda. Talub hästi linnatingimusi. |
|
Koht ökosüsteemis |
Õitest saavad putukad nektarit ja õietolmu. Sageli põhjustab puude hukkumist seenhaigus jalakasurm. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Paljud varasemad leiukohad
on
üles haritud. |
|
Kasutamine |
Puit väga väärtuslik: kõva, raske, sitke, hästi töödeldav. Kasutatakse mööblitööstuses, masinaosadeks jne., kuid jalaka vähese leviku tõttu on raskesti kättesaadav. Kasvatatakse sageli pargipuuna, esineb mitmeid dekoratiivvorme. Ka tavalisel vormil on kaunis lehestik, mis sügisel muutub kuldkollaseks. Talub hästi kärpimist. Koort on kasutatud punumistöödel. Hea meetaim. |