Harilik jänesesalat
(Mycelis muralis)

Jänesesalat on varjukate metsade taim. Peamiselt kasvab ta hämarates kuusikutes või kuuse-segametsades. Jänesesalat kuulub korvõieliste sugukonda. Õisikud on väikesed, vaid umbes sentimeetrise läbimõõduga, kuid nende erkkollane värvus hakkab hämaras kasvukohas silma juba kaugelt. Jänesesalati õied on enam-vähem sama värvi, mis on võilillel. Nii jänesesalatil kui ka võilillel on kõik õied keelõied. Keelõied on sellised, millel on pikk keeletaoline kroon. Enamikest korvõielistest erineb aga jänesesalat selle poolest, et tema õisikud koosnevad väga vähestest õitest. Jänesesalati õisikutes on vaid viis kollast õit – nii vähe pole neid ühelgi teisel meie korvõielisel.

Jänesesalatile on iseloomulik õrn välimus, mille loovad peened harulised varred ja eriti õhukesed lehed. Kes teab, kas Eestis teist nii õhukeste ja suurte lehtedega taime kasvabki! Võib ainult imestada, kuidas enam kui paarikümne sentimeetri pikkused ja ligi kümne sentimeetri laiused lehed nii õhukesed saavad olla, ilma et murduksid.

Ainus taim, kellega jänesesalat võib segamini minna, on linnukapsas. Sarnased on juba nende nimed ja nii võivad nad tihti ka siis segi minna, kui teate nende eristamiseks vajalikke tunnuseid. Jänesesalati korvõisikus on ainult viis õit, aga linnukapsal on neid kaheksa kuni viisteist. Lisaks sellele on jänesesalati lehtede alumine külg sageli lillakas või sinakasroheline, linnukapsal aga olulist värvierinevust lehe üla- ja alakülje värvuse vahel ei märka. Kui leiate taime suve teisel poolel, siis on tõenäoline, et nii linnukapsal kui ka jänesesalatil on valmis viljad: seemnised. Tähtis erinevus on neilgi. Nimelt jänesesalati seemnistel on ilusad lendkarvad, kuid linnukapsal neid pole. Kasvukoht on linnukapsal samasugune kui jänesesalatil: varjukad niiskema pinnasega metsad.