Eestikeelne nimi jumalakäpp
Ladinakeelne nimi Orchis mascula L.
Rahvapärased nimed jumalakäsi, mehe käpp, nallernaat, vanapoisirohud
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda käpalised, perekonda käpp.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (14) 20...40 (50) cm.
Õis Mõlemasugulised tume-punakaslillad, harva helelillad või valged, peaaegu lõhnatud. Välimised õiekattelehed on kuni 1,2 cm pikkused, püstiselt ettepoole kaldu, sisemised palju väiksemad, üksteist katvate tippudega. Huul on sügavalt kolmehõlmaline, väikeste tumelillade täppidega, kuni 1,3 cm pikkune ja 1,5 cm laiune. Huule keskmine hõlm on teistest suurem, tipul sisselõikega. Õiel on kuni 1 (1,3) cm pikkune, jäme, ülespoole või rõhtsalt hoidev kannus ning alusel lillakad kuni rohekaslillakad, süstjad, teravatipulised kandelehed. Õied on koondunud suurde ruljasse 9...30- (44) õielisse õisikusse, mille pikkus on (4) 6...13 (20) cm ja läbimõõt (2,5) 3...4 cm. Õitseb mai teisest poolest juuli alguseni. Putuktolmleja. Nektarit õites pole.
Vili Kuprad on püstised, umbes 1,7 cm pikad ja 0,6 cm laiad.
Leht Varre alumises osas on 3...5 (7) äraspidisüstjat, alusel sujuvalt ahenenud rööproodset terveservalist helerohelist lehte. Suurte lehtede pikkus on 8...14 (20) cm ja laius (0,7) 1...2 (3) cm. Varre ülaosas on 2...3 teravatipulist tupena vart ümbritsevat lehte. Väikesed purpurlillad täpid või peened kriipsukesed on nii alumistel kui tupjatel lehtedel, vahel ka varre alumises osas.
Vars Vars on jäigalt püstine, suhteliselt jäme, alusel kahe valkja kileja tupega, ülaosas violetjas ja veidi kandiline.
Maa-alune osa Taimel on enam-vähem ümar, teritunud tipuga juuremugul.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, levila ulatub kuni polaarjooneni, vaid Soomes esineb ainult Ahvenamaal. Kasvab ka Kaukaasias, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. On meil oma levila põhjapiiril.
Kasvukoht Kasvab kuivematel päris- ja looniitudel, puisniitudel, hõredamates loometsades, ka tammikutes. Lubja- ja valguslembene.
Koht ökosüsteemis Ehkki õites nektarit pole, on tolmeldajaid piisavalt. Põhjuseks õite erk värvus.
Kaitse II kategooria kaitsealune taim. Peamiseks ohuks on leiukohtade võsastumine või muul moel kadumine. Metssead armastavad juuremugulaid.
Kasutamine Kaunis niidutaim, mille ilu tuleb looduses nautida, taime korjamata.