Kähar karuohakas
(Carduus crispus)
karuohtja, okaline ohakas, orjaohakas, mets-põdraohakas

Kähara karuohaka lähimad sugulased on teised karuohakad, mitte kõik ohakad nagu enamasti arvatakse. Tavaliselt ei arva inimesed karuohakaid ja ohakaid erinevatesse taimeperekondadesse, kuid nii see on. Loomulikult pole selleks ka mingit erilist vajadust, sest suurt kasu pole ei ohakatest ega ka karuohakatest. Tavaliselt on nad kõik ühed tüütud umbrohud põldudel või rohumaadel. Parim, mis nendest saada võib, on mesi. Selles osas on kähar karuohakas üks tublimaid, tema õites on õietolmu laiali kandvate putukate jaoks nektarit küllaltki palju. Kui taimede eristamiseks vajadust pole, siis ei mõelda neile ka erinevaid nimesid välja. Nii on läbi aegade kõiki ohakaid ühtviisi kutsutud. Karuohakas öeldakse enamasti siiski kõige enam torkivate ohakate kohta. Nii võib aga karuohaka nime endale saada ka mõni tavaline ohakas. Tõsi küll, päris karuohakad ise on ka torkivad taimed.

Mis siis on erinevat karuohakatel ja lihtsalt ohakatel? Ega see vahe teab mis suur olegi. Lihtsaim eristamisviis on viljade abil. Nagu paljudel korvõielistel nii on ka ohakate ja karuohakate viljadel, seemnistel, valkjad lendkarvad. Teaduslikuma sõnaga nimetatakse seda lennuaparaati pappuseks. Pappus aitab seemnistel lennata emataimest kaugemale. Nii võib teie aeda tüütu ohakas või karuohakas sattuda isegi mitme kilomeetri kauguselt. Need lendkarvad on küll vaid setimeetripikkused, kuid just neid me peame uurima. Tuleb luup kätte võtta ja vaadata üksikut pappusekarva. Karuohakatel on see täiesti lihtne, sirge. Kõikide ohakaliikide pappusekarvad on aga sulgjate harudega, nagu linnusulg. Niisiis nii väike see vahe ongi, kuid botaanikud on leidnud, et need taimed peavad siiski eri perekondades olema.

Eestis kasvab kolm karuohakaliiki, peale kähara veel torkav ja longus karuohakas. Torkava lehed on palju jäigemad ja nahkjamad kui käharal. Samuti torgivad nad rohkem, nagu nimest arvata võib. Nende lehtedel on eriti jämedad ja tugevad kollased ogad. Longus karuohakal peab nime järgi otsustades midagi longus olema. Tõepoolest on tema õisikud allapoole käändunud ehk longus, need on ka suuremad ja dekoratiivsemad, kui teistel karuohakatel (kuni 5 cm läbimõõdus).

Kähar karuohakas kasvab meil kõikjal teeservadel, prahipaikadel, varemetes ja muudes peremeheta kohtades, kuid sageli ka mererannikul ja harva metsades. Umbrohuks muutub ta siiski harva, pigem eelistab jäätmaid.

Torkav ja longus karuohakas on meil palju haruldasemad.