Harilik kamaras
(Odontites vulgaris)
kamarrohi, põllukanarbik, rukkikamar

Niiskematel karjamaadel-niitudel kasvab harilikku kamarast mõnikord lausa massiliselt. Seejuures paistab ta eriti hästi silma pärast seda, kui kari on mõnda aega rohtu närinud – kamarast kariloomad värskelt peaaegu ei söö. Selline valik on igati põhjendatud, sest taim on veidi mürgine ja võib seedehäireid põhjustada. Kuivades mürgid lagunevad ja loomad võivad teda süüa - suurem asi toit pole ta ka siis. Öeldut arvestades võib arvata, et põllupidajad ja loomakasvatajad kamarase umbrohtude hulka on arvanud. Muide, vahel võib teda leida isegi niiskemal juur- või aedviljapõllul.

Kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda. Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed maha niita. Asja lähemalt uurides või katsetades polegi aga ülesanne nii lihtne. Tõsi on küll see, et kui enne juulikuud hein ära teha, siis ei saa kamara seemned valmida ja järgmisel aastal ei saa mullast kamarasetaimi tõusta, sest kamaras on üheaastane taim. Kuid alati jääb ju mulda varem pudenenud seemneid: kõik ei idane ju kohe valmimisjärgsel aastal. Teiseks pole kuigi lihtne kõikidest kamarasetaimedest lahti saada, sest mõned neist võivad jääda vaid viie sentimeetri pikkuseks. Viimased kasvavad aga traktori vikatiteradest allpool. Kui osa taimi jääb kasvama, siis ei pruugi me soovitud tulemust saada, sest iga taime kupardes võib valmida tuhandeid seemneid. Nii et niisama lihtne kamarast vabanemine ei olegi, kuid mitmeaastase õigeaegse niitmisega on see siiski võimalik.

Kamarase eemaldamise poolt heina- ja karjamaadelt räägib veel üks selle taime omapära. Nimelt on kamaras poolparasiit. Ta on taim, kes kinnitub oma eriliste juurte abil kõrreliste juurtele ja ammutab neist viimaste valmistatud toitu. Nii saab ta küll ise mõnevõrra kergemini läbi, kuid kõrrelised pisut nõrgenevad.

Kamarase äratundmine pole keeruline. Esmalt torkab silma, et taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest osa on kõrglehed ja kuuluvad õite juurde. Ka õied ise on roosad kuni lihakarva tumepunased. Samuti jääb silma taime korrapärane üldilme: kamarase õied on pikkades ühekülgsetes kobarates ja lehed asetsevad varrel vastamisi.

Kamarast tunti talirukki õige külviaja ennustajana. Kui kamaras hakkas õitsema ladvast, tuli rukis vara maha teha, kui aga varre keskosast, siis hilja. Samuti ennustati talve saabumist: on õied kamarase ladvas, tuleb talv ruttu, kui aga taime alaosas, siis on oodata pikka ja sooja sügist. Mõnel pool olla teda ka ravimtaimena kasutatud.