Harilik kamaras
(Odontites vulgaris)
kamarrohi, põllukanarbik, rukkikamar

Harilik kamaras on ehk kõige paremini tuntud neile, kes on lapsena karjas käinud. Niiskematel karjamaadel-niitudel on ta mõnikord lausa massiliselt kasvav taim. Seejuures paistab ta eriti hästi silma pärast seda, kui kari on juba mõnda aega rohtu närinud – kamarast kariloomad värskelt peaaegu üldse ei söö. Selline valik on ka igati õigustatud, sest taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem asi toit ole. Kõike eelöeldut arvestades võib kamarast pidada kindlasti umbrohuks. Muide, vahel võib teda leida isegi niiskemal juur- või aedviljapõllul.

Samas võib tunduda, et kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda. Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed maha niita. Asja lähemalt uurides või katsetades polegi aga ülesanne nii lihtne. Tõsi on küll see, et kui enne juulikuud hein ära teha, siis ei saa kamara seemned valmida ja järgmisel aastal ei saa mullast kamarasetaimi tõusta, sest kamaras on üheaastane taim. Kuid alati jääb ju mulda varem pudenenud seemneid: kõik ei idane ju kohe valmimisjärgsel aastal. Teiseks pole kuigi lihtne kõikidest kamarasetaimedest lahti saada, sest mõned neist võivad jääda vaid viie sentimeetri pikkuseks. Viimased kasvavad aga traktori vikatiteradest allpool. Kui osa taimi jääb kasvama, siis ei pruugi me soovitud tulemust saada, sest iga taime kupardes võib valmida tuhandeid seemneid. Nii et niisama lihtne kamarast vabanemine ei olegi, kuid mitmeaastase õigeaegse niitmisega on see siiski võimalik.

Kamarase eemaldamise poolt heina- ja karjamaadelt räägib veel üks selle taime omapära. Nimelt on kamaras poolparasiit. Ta on taim, kes kinnitub oma eriliste juurte abil kõrreliste juurtele ja ammutab neist viimaste valmistatud toitu. Nii saab ta küll ise mõnevõrra kergemini läbi, kuid kõrrelised pisut nõrgenevad.

Vanasti tundis põllumees kamarast talirukki õige külviaja ennustajana. Kui kamaras hakkas õitsema kõigepealt ladvast, tuli rukis vara maha teha, kui aga varre keskosast, siis hilja. Samuti ennustati kamarase õitsemise järgi sügist: on õied kamarase ladvas, tuleb talv ruttu, kui aga taime alaosas, siis on oodata pikka ja sooja sügist. Mõnel pool olla teda ka ravimtaimena kasutatud.

Lõpuks kamarase äratundmisest, mis pole kuigi keeruline. Esmalt torkab silma, et taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest muide osa kuuluvad õite juurte. Ka õied ise on tumepunased. Samuti võib koheselt märgata taime korrapärasust: kamarase õied on pikkades ühekülgsetes kobarates ja lehed asetsevad varrel vastamisi.