Karukeel
(Anchusa arvensis)
kahro ohtja, põld-imikas, setukõlin, veikene härjakeel

Karukeel on lähedalt sugulane imikale. Pikka aega on nad olnud vaid sugukonnakaaslased, kuid nüüd on botaanikud paigutanud karukeele ja imika tagasi ühte perekonda. Loomulikult pole aga mingit vajadust muuta seda taime nii hästi iseloomustavat eestikeelset nime. Karukeel on “karvane nagu karu keel”, sellest tema nimi tulnud ongi. Teine nimi on tal seotud torkivate ohakate ehk ohtjatega (kahro ohtja). Viimane viitab sellele, et see taim on lausa torkivalt kare. Kõik eelpool nimedest tuletatu peab paika ka taime ennast kohates. Karukeel on palju torkivam kui tema lähedane liik imikas. Nii karukeele varred kui ka kõik lehed on kaetud tugevate valkjate harali seisvate karvadega. Need karvad on taimtoiduliste loomade peletamiseks. Sageli õnnestub karukeelel nii ka pääseda ärasöömisest. Kuid mitte alati, sest inimene võib olla selline kaval, et teeb taimele otsa peale juba tema varases nooruses. Noorelt kõlbavad karukeele lehed veidi hapuka salatina söögiks.

Tugevam karvasus ei ole karukeele ainus erinevus imikast. Karukeel on väikene üheaastane taim, imikas suurem ja mitmeaastane. Karukeele õied on taevassinised, mitte aga tumelillad. Samuti on nad oma mõõtmetelt peaaegu kaks korda väiksemad, muidu kuju poolest on need sarnased imika omadele. Ka karukeele õied on koondunud varre tippu õisikuks, kuid tema õisik on palju väiksem kui imikal. Kui me kõik loetletu kokku paneme ja võrdleme imika vastavate näitajatega, siis on selge, et karukeel ei saa olla kuigi hea meetaim. Nii see ongi: nektarit putkad küll saavad, kuid kogusaak ühelt taimelt jääb üpris tagasihoidlikuks.

Nii et karukeelest pole küll kellelegi eriti suurt kasu. Inimesele on temast pigem kahju. Kui imikat võib kasvatada veel ilutaimena ja meie kultuurpõldudele ta eriti ei tüki, siis karukeel on ehtne umbrohi. Ta kasvab eelkõige kuivematel liivastel põldudel, sagedamini Lõuna- ja Kesk-Eestis, kus ei ole muld liiga lubjarikas. Suve lõpul külvab ta oma seemned maha, et järgmisel aastal taas uuesti alustada. Niimoodi seemnetega võib aga karukeel kultuurtaimede seemnete hulgas levida ka uutele maadele. Ilust rääkides ei saa aga öelda, et karukeel ebameeldiva välimusega oleks, kuid väikesed õied ja väheseõielised õisikud tõmbavad kriipsu peale tema ilutaimena kasvatamisele. Seega on ja jääb karukeel ikkagi umbrohuks.