Kassiristik
(Trifolium arvense)
põldhärjapea, õnneristikhein, piimaumalad, jänesein

Kassiristikut nähes võib nii mõnigi kindlasti hüüatada: see pole ju ristik! Nii erinev on tema välimus meie teistest ristikuliikidest. Taimemäärajates eristatakse kassiristik alati kohe algul teistest. Selleks lihtsaks tunnuseks on õied, mis on täiesti hallid, karvased. Nad meenutavad pehmet kassipoega, on sama õrnad. Ilmselt sellest ongi tulnud taime nimi, kuna õisikud on ümarad või veidi piklikud, kassi käppade moodi. Ma usun, et toodud kirjeldus ei too kellelegi silme ette mõnda teist ristikut.

Kassiristiku õisik koosneb kuni sajast pisikesest õiest. Kuna need õied on täiesti ilma õieraota, siis nimetavad botaanikud neid nuttideks. Paari sentimeetri pikkuse nuti moodustavad väga omapärased üksikõied. Erinevalt teistest ristikutest on kassiristikul tupplehed kroonlehtedest tunduvalt pikemad. Kroonlehed on muidu valged või roosakad. Kuid iseloomulik on ka tupplehtede karvastik. Kassiristikul on õietupp tihedalt kaetud pikkade valgete karvadega. Kuid veel, tupplehed on küll omavahel liitunud, aga sügavalt lõhestunud hammasteks. Hammaste servad on aga harjasjad ja sulgjate karvadega varustatud. See kõik kokku loobki nuti õrna ja pehme ilme. Peale selle on karvadega kaetud veel ka varred ja lehed, nii et on ikka üks karvane taim küll.

Ei saa ütelda, et kassiristik teistest ristikutest tunduvalt ilusam oleks. See on maitse asi, ühele meeldivad punased, teisele kollased, kolmandale hallid või hõbedased ja pehmed õied. Kuid kaunis on kassiristik siiski ja kuna ta oma välimust ei viljade valmides ega ka kuivatamisel suurt ei muuda, siis sobib ta isegi kuivkompositsioonide tegemiseks. Tasub proovida. Taime kogumisel peaks siiski arvestama, et sügisel korjatud nutid hakkavad talvel pudenema, ristik peab ju oma seemneid levitama. Seega peaks talviste kaunistuste peale mõtlema juba varem, näiteks juunikuus, mil kassiristik õitsemist alustab.

Mingil määral sobib kassiristik ka haljastusse. Nimelt kuivade nõlvade ja jäätmaade ilustamiseks. Kuivalembese ja vähenõudliku taimena saab ta sellistes kohtades hästi hakkama. Peale selle parandab ta ka pinnase omadusi. Liblikõielistel, ja nende seas ka kassiristikul, on head abilised: mügarbakterid. Nad elavad liblikõieliste juurtel ja on nagu väetisetehas, kes teevad õhus oleva lämmastiku taimedele sobivaks toitesoolaks.

Rohkem aga sellest taimest eriti kasu ei ole, vähem on teda kasutatud rahvameditsiinis ja loomade ravitsemisel. Mõnel pool on kassiristiku abil kaitstud loomi kurja silma eest. Loomadele söögiks ta aga ei sobi, sest varred on kibedamaitselised. Vaid leplikud lambad söövad noori kassiristiku võrseid.