Kassisaba
(Veronica spicata)
konnakuusk, kuuskjalg, seasaba, villirohe

Kassisabal pole küll mailaste perekonnale omast nime, kuid temagi kuulub samasse perekonda Veronica, mailane. Suguluses võib igaüks veenduda taime lähemalt uurides. Selgub, et kassisabal on mailastele omased vastakuti asetsevad lehed ja peaaegu korrapärased eresinised õied - ainult peaaegu korrapärased sellepärast, et neljast kroonlehest üks on iseloomulikult teistest veidi suurem. Maa all kasvab kassisabal pikk risoom.

Kõige rohkem sarnaneb kassisaba pikalehise mailasega. Mõlemal liigil on sarnased õisikud – tihedad pikad kobarad varre tipus, nagu kassi sabad. Mõlemal liigil on tavaliselt üks õiekobar, vahel harva võivad ülemiste lehtede kaenlas tekkida väikesed lisakobarad, sagedamini just pikalehisel mailasel. Pikas õisikus avanevad esmalt alumised õied, hiljem ülemised, nii võib üks taim õitseda kogu suve. Seda on tähele pannud ka aednikud, kes on kassisaba aedadesse toonud, kus paljudest vartest koosnevad puhmikud võivad õitseda juunist septembrini.

Pikalehisel mailasel ja kassisabal on ka mõned selged erinevused. Kahe liigi eristamiseks piisab lehtedest. Kui kaks taime on kõrvuti, siis selgub kohe, et ühe lehed on pika teravneva tipuga, teisel aga järsult teritunud. See viimane on kassisaba. Kui lehtede asetust varrel uurima hakata, siis on näha, et kassisaba lehed asetsevad paarikaupa vastakuti, pikalehisel mailasel on kolme- või neljakaupa, männasena ümber varre. Kassisaba leht aheneb varre suunas sujuvalt ja lehe rootsu peaaegu pole, pikalehisel mailasel läheb leht alusel üle lühikeseks selgeks rootsuks.

Kassisaba on küll ilus, aga ega temast suurt midagi enamat kasu ka ei ole. Loomasöödana on ta väga madala väärtusega ja üldse näksivad teda vaid lambad, veised jätavad kasvama. Inimene on leidnud talle vaid ühe tarviliku rakenduse: kassisaba järgi saab määrata pinnase iseloomu. Kus kassisaba kasvab, sealt on muld kerge, sageli liivane. Kel on tulnud tahtmine ta oma koduaeda tuua, see teadku, et selleks tuleb vaid korjata kassisaba seemneid. Seemnetest läheb ta üpris kergesti kasvama ja taimi polegi vaja niidult välja kaevata.