Eestikeelne nimi	harilik kassitapp
Ladinakeelne nimi	Convolvulus arvensis L.
Rahvapärased nimed	jooksja-rohi, lipuvars, maahumal, pruudilill, põlluvint
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kassitapulised, perekonda kassitapp.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline väänduv rohttaim. Pikkus 20-80 (120) cm. Viljub alates teisest eluaastast.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Tupp lahklehine, kroon liitlehine. Tupplehed kileja ripsmelise servaga. Kroon lehterjas, viie tipmega, mis on sageli vähemärgatavad. Värvuselt valge või roosa, roodude kohal tumedam. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm. Sigimiku alusel on oranžikaskollane nektaarium. Õied asuvad pikkadel raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2-3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud). Õieraol 2 kitsast kandelehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Korrapäratult avanev ümar kuni munajas umbes 6 mm pikkune ja 5-8 mm laiune helepruun kupar, mis on enam kui poole ulatuses ümbritsetud tupplehtedega. Seemned krobelised, kiiluga, tumepruunid kuni mustad.
Leht	Piklikud, kolmnurksed või ovaalsed enamasti noolja või südaja alusega terveservalised lihtlehed. Pikkus 2-6 cm ja laius 1-4 cm, tipul väiksemad. Asetsevad varrel vahelduvalt.
Vars	Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud väheste karvadega või on paljad. Varred keerduvad ümber ronitavate esemete või taimede.
Maa-alune osa	Taimel on pikad roomavad maa-alused võsundid, mis harunevad ja moodustavad arvukaid lisapungi. Tungib mullas väga sügavale.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning Antarktikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Püsti kasvamiseks vajab teisi taimi või esemeid, kelle/mille ümber väänduda.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Raskesti hävitatavate maa-aluste osade tõttu on tülikaks umbrohuks nii aias kui põldudel. Rahvameditsiinis on ürti kasutatud haavade raviks kiiretoimelise vahendina, samuti lahtistina, ka veterinaarias. Kariloomadele on mürgine, võib tekitada tugevat soolte ärritust ja kõhulahtisust. Eriti ohtlik hobustele.
Sarnased taimed	Tara-seatapp sarnaneb kassitapuga. Tara-seatapp on suurem ja tugevam taim kui kassitapp. On ka kindlam tunnus, mida vaadata: tara-seatapu õie alusel on kaks suurt kõrglehte, mis ümbritsevad tupplehti. Kassitapu kaks väikest kõrglehte kinnituvad õie raole ega ulatu tupplehtedeni.