Erinevates murretes on kinga nimeks kas pätt, kott või pastel. Enamik kuldkinga nimesid kajastavadki just õie välimust ning neis sisaldub sõna “king” erinevates varjundites. Nimi “kuldking” pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud “käokingana”. Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi “käoking” on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi “jumalanna Aphrodite kingakest”.

Sellel “kingal” on aga ka oma tähtis ülesanne. Nimelt osaleb ta tolmeldamisel. Erksavärvilise õie või nõrga lõhna peale lendavad kuldkinga juurde paljud putukad. Nad loodavad leida mesimagusat nektarit. Nii laskuvad nad kaunile “kingakesele” või suurele õietolmuta tolmukale. “Kinga” sisemusest tuleb aga meelitav lõhn. Järsku ongi putukas lupsti “kinga” sisemuses. Kuid oh pettust, kuldkinga õies polegi nektarit! Õie sisemine külg on selle asemel hoopis limaga kaetud. Nii osutub mõnel putukal õiest väljapääsemine hoopis üle jõu käivaks. Nõrgad võivad isegi hukkuda, kuid tugevamad ronivad ülespoole mööda õies olevaid punaste täppide ridasid. Need ei vii aga igatsetud nektari vaid lihtsalt väljapääsu juurde. Väljapääsuava ees on tolmukad, mille vastu puutudes saab putukas õietolmuseks. Enne väljapääsu juurde jõudmist nügib putukas tahes või tahtmata ka õie emakat, kuhu jäävad tolmuterad eelmistest külastatud õitest. Nii saavad kuldkinga õied tolmeldatud ilma kaotamata energiat nektari tootmisele, putukad jäävad aga pika ninaga.

Viljunud kuldkinga kupardes valmib meeletul hulgal imepisikesi tolmpeeneid seemneid. Need on igasuguse toitekoeta ja peavad idanemiseks tingimata leidma seenest abilise. Sobivat liiki seene leidnud, kulub veel vähemalt viisteist aastat enne, kui uus kuldkinga taim esimest korda õitsema läheb. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks aedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses enamasti väikeste rühmadena kasvab.

Nagu paljudel käpalistel nii on ka kaunil kuldkingal maa sees risoom. See on taimele abiks levimisel. Uued maapealsed võsud võivad kasvada risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on ka rahvameditsiinis kasutatud, ehkki see on veidi mürgine. Tänapäeval kuldkingi noppida ei tohi, rääkimata risoomide kogumisest - nii nagu kõik käpalised on ka kaunis kuldking looduskaitse all (II kategooria).