Keskmine ristik
(Trifolium medium)
härjapea, jaanilill, punased mesikad

Keskmine ristik on üks meie tavalisemaid punaseõielisi ristikuid. Sageli ei osata neil vahet teha ja nimetatakse neid kõiki punasteks ristikuteks. Keskmisel ristikul on eriti iseloomulikud lehed. Need on esiteks piklikumad ja pikemad kui teistel punaseõielistel ristikutel. Nii paistavad nad vahel isegi peaaegu süstjad. Teiseks on neil ühtlane sügavroheline kaunis värvus. Tema lehtedel ei ole näha ühtegi heledamat laiku. Kui korra sellist ristikut näha ja kuulda, et tegu on keskmise ristikuga, siis jääb ta ilmselt meelde.

Ilusad on ka keskmise ristiku õied. Võiks öelda, et need on säravamad ja veidi puhtamates toonides punakaslillad kui ühelgi teisel ristikul. Iseloomulik on veel nende asukoht: varre tipus ühekaupa roheliste lehekeste vahel. Eriti huvitav vaatepilt avaneb meile aga tema õit luubiga uurides. Siis võime taas veenduda, et ristik kuulub liblikõieliste hulka. See tähendab, et õies on olemas laevuke, tiivad ja puri, nii nagu hernel. Kuid keskmisel ristikul on kõik krooni osad alusel kokku kasvanud ja krooni alust polegi näha. Kroon on poolenisti peidus tupe vahel. Kuid tupplehed on sügavalt lõhestunud teravateks piikideks. Nende teravike serv on aga omakorda ripsmeline ja tupe suudme ümber leiame omapärase karvaringi. Kõiges selles veendudes võib tekkida küsimus, miks peab see õis nii keeruline olema. Kuigi paljudki looduse küsimused on veel lahendamata, on liblikõieliste krooni keeruline ehitus seletatav. See on arenenud koos tolmeldajatega. Tolmeldajateks on ristikute puhul eelkõige mesilased, kimalased, herilased ja teised suuremad ning raskemad putukad. Taimele kasu tuues ei jää nad ka ise tasustamata. Keskmine ristik kui hea meetaim annab oma abilistele rikkalikult magusat nektarit.

Kaunite tumeroheliste lehtede ja erksates toonides lillakate õite tõttu ei hinnata keskmist ristikut ainult söödataimena, vaid ka haljastuses. Muide, söödataimena on keskmine ristik väärtuslikum just noorena, õitsemise algul. Ilustama sobib ta aga eelkõige muru kasvatamiseks vähesobivaid alasid. Põhjuseks on see, et keskmine ristik on väga leplik kehva mulla suhtes ja talub ka hästi kuivust. Selliste omaduste peapõhjuseid on kaks: mügarbakterid ja tugev risoom. Mügarbakterid elavad ristiku juurtel ja teevad taimele kättesaadavaks õhus oleva lämmastiku. Seepärast kasvavad endisel ristikupõllul kõik taimed lopsakatena. Tugev risoom aga suudab endas säilitada vett ja toitainetevaru ka ebasoodsate aegade üleelamiseks. Risoomil on veel teinegi ülesanne. Tema harudest kasvavad uued taimed. Viimane on keskmisel ristikult seemnetega levimise kõrval teine tähtis paljunemisviis. Nii võime kohata koguni mitmemeetrise läbimõõduga keskmise ristiku kogumeid.