Eestikeelne nimi koirohi
Ladinakeelne nimi Artemisia absinthium L.
Rahvapärased nimed pänül, vihand, päris puju, päris koirohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda puju.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Kõrgus 0,5¼1 (1,5) m, üle talve elavad kuni 0,6 m pikkused harud.
Õis Õied kollased, 3¼4 (5) mm diameetriga korvõisikus, milles on 40¼70 õit. Õisikud on lühiraolised, longus, mitmerealise viltkarvase üldkatisega. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised putkõied, serval ühesugulised putkjad emasõied, keelõisi pole. Korvõisikud asuvad hulgaliselt peavarre harudel ja moodustavad hõredama või tihedama pöörisja liitõisiku. Õitseb (juulis) augustis ja septembris. Tuultolmleja.
Vili Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidimunajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris.
Leht Mõlemalt pinnalt hallid või valged sügavalt lõhestunud lihtlehed, siidjatest karvadest sageli hõbedase läikega (harva on lehe ülakülg ka tuhmilt kahvatu- või tumeroheline). Lehtedel on iseloomulik väga terav lõhn ja mõru maitse. Lehe pikkus on (3) 5¼9 cm ja laius (2) 3¼7 cm. Juurmised lehed ja alumised varrelehed on kuni 15 cm pikkuse rootsuga ja kaheli- kuni kolmelisulgjaguse labaga, ülemised aga sageli terved ja rootsutud või vaid lühirootsulised. Leheroots laieneb varrele kinnitumise kohal. Lehehõlmad on kitsad, äraspidi munajad kuni peaaegu süstjad, hõlma laius kuni 5 (7) mm.
Vars Varsi on ühel taimel palju, need on puitunud, püstised või alusel tõusvad, vahel lamavad. Värvuselt on nad peaaegu alati hallid, läiketud, liduskarvalised. Noored võrsed võivad olla siidjalt läikivad.
Maa-alune osa Taimel on tugev puitunud ja harunenud risoom rohkete lisajuurtega, esineb ka sammasjuurestik.
Paljunemine Paljuneb peamiselt seemnistega, harva vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus Levinud kogu Euroopas (välja arvatud äärmised polaaralad), Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Aasia keskosas, sisseviiduna Põhja-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal. Eestis esineb paiguti, sagedamini rannikul ja läänesaartel.
Kasvukoht Peamiselt rannikualade kuivade kasvukohtade taim: looniitudel ja hõredates loometsades, kuivadel rannaniitudel, teeservadel ja jäätmaadel. Vahel kasvatatakse ka aedades, kust on jõudnud looduslikku floorasse ka mitmele poole sisemaal. Eelistab kuiva liivast või klibukivist pinnast.
Koht ökosüsteemis Mõningatele loomadele võib olla toiduks teiste taimede hulgas.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid ja aromaatseid happeid. Taime kasutatakse tugeva vänge lõhna tõttu koide, aga ka kirpude ja prussakate peletamiseks. Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Tee vähendab mao- ja soolegaase ning mao ülihappesust, ravib nii kõhulahtisust kui ka kroonilist kõhukinnisust, samuti maksahaiguseid ja ainevahetushäireid. Kasutatud ka soolenugiliste vastase ja uriinieritust soodustava vahendina. Liigtarbimisel võib põhjustada maolihaste krampe ja peapööritust, närvisüsteemikahjustusi. Tarvitatakse ka veini-, likööri- ja toiduainetööstuses, maitseainena lihatoitudes. Koirohulisandiga veini nimetatakse vermutiks. Ka absindi mõru maitse ja rohkel tarbimisel tervist kahjustav toime on tingitud koirohust. Taim on suures koguses või pideval tarbimisel mürgine. Eluohtlikke mürgistusi on esinenud ravimi liigsel tarbimisel soolenugilistest vabanemiseks või abordi esilekutsumiseks. Loomadele pole ohtlik, kuid piimale annab kibeda maitse.