Eestikeelne nimi harilik koldrohi
Ladinakeelne nimi Anthyllis vulneraria L.
Rahvapärased nimed kassikäpp, kollane härjapea, võikäpp, kollane tuttõis
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda koldrohi.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus (6) 15-45 cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp liitlehine, umbes 1 cm pikkune, valkjasroheline, karvane, pooleni lõhestunud teritunud hõlmadeks, sageli tumepunase äärisega. Kroon kuni 1,5 cm pikk, värvus varieerub kollasest punase ja oranžini, harva valkjas. Õite alusel on karvased kõrglehed. Õied asuvad suhteliselt tihedates tipmistes kerajates nuttides, need on 1- või 2-kaupa, raoga või peaaegu raotud. Õisiku läbimõõt (1,5) 23 (4) cm. Õitseb maist või juunist kuni septembrini. Putuktolmleja.
Vili Väikesed mitteavanevad kaunad.
Leht Esinevad nii varre- kui juurmised lehed, kõik karvaste rootsudega. Juurmised lehed lihtsad või paaritusulgjad, viimasel juhul 1-3 paari vähearenenud sulglehekeste ja suurema tipmise lehekesega. Sulglehekesed elliptilised, alt karvased. Varrelehti on 2-3 (4), need on paaritusulgjad liitlehed 2-4 paari sulglehekestega. Sulglehekesed kitsamad kui juurmistel lehtedel, tipmine leheke alumistel lehtedel külgmistest tunduvalt suurem, ülemistel enam-vähem sama suur. Lehekese pealmisel küljel karvu hõredalt, alaküljelt on leht tihedalt liduskarvane.
Vars Varsi enamasti mitu, need on lookjalt tõusvad, mõnikord lamavad, laiuvad, tavaliselt mitteharunevad. Harva on varre ülaosas lehtede kaenlais lühikesed lehtedeta harud. Kogu vars on tihedalt kaetud lühikeste valkjate lidus karvadega.
Maa-alune osa Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud Kesk-Euroopas, Briti saartel ja Skandinaavias. Põhja- ja Lääne-Eestis sage, mujal esineb harva.
Kasvukoht Kuivadel päris- ja looniitudel, puisniitudel, sageli rannikualadel, ka metsaservadel, põldudel, liival. Peamiselt lubjarikkal pinnasel. Vastupidav kuivusele, mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Juurtel elavate mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate taimede hulka.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Väärtuslik söödataim looduslikel karjamaadel. Kultiveerimist vääriks eeskätt liivastel aladel ja loopealsetel. Kultuurtaimena kasvatatakse alates XIX sajandi teisest poolest. Hea meetaim. Suurte ja kaua püsivate õienuttide tõttu sobib ta hästi ka haljastusse, eeskätt kuivade ja toitainetevaeste alade kaunistamiseks.
Sarnased taimed Koldrohu suure tipmise lehekesega paaritusulgjate lehtede tõttu ei aeta teda sassi taimedega teistest perekondadest. Küll aga kasvab koldrohu enda perekonnas Eestis vähemalt kaheksa üksteisest raskesti eristatavat liiki. Erinevaid koldrohu liike käsitletakse sageli ühe kollektiivliigina, mille nimi on harilik koldrohi. Umbes samamoodi nagu kõigi võilille erinevate liikide kohta harilik võilill.