Jõgi-kõõlusleht
(Sagittaria sagittifolia)
kooreleht, noolelill, ressahain, veeuba

Jõgi-kõõlusleht on meil küllaltki tavaline veetaim. Ta on kergesti äratuntav oma iseloomulike lehtede tõttu. Need on täiesti korrapärase kolmnurga kujuga, sageli peaaegu sirge servaga. Eriti omapärane on aga lehtede alus. Leheroots kinnitub labale peaaegu keskkohas, rootsust tahapoole jäävad aga pikad teravad kolmnurksed hõlmad. Sellist lehte pole ühelgi teisel meie taimel. Kuna jõgi-kõõlusleht kasvab sageli taimestumata veekogu kaldal madalas vees, siis torkab tema lehe kuju ka hästi silma.

Tegelikult näeme me aga tavaliselt vaid ühte osa jõgi-kõõluslehe lehtedest. Peale nende huvitava välimusega lehtede võib tal esineda kuus erinevat lehekuju. Neist üldisemad on siiski kolm. Kirjeldatud lehekuju on iseloomulik veepinnast kõrgemal, õhus kasvanud lehtedele. Kuid vee sees on tal hoopis teistsugused lehed. Ühed neist meenutavad veidi veepealseid lehti. Nad ei ole aga nii kolmnurkjad ning on vaid väikeste hõlmadega lehe alusel, pikema rootsuga. Teised veesisesed lehed erinevad aga ülejäänud lehtedest tunduvalt. Need meenutavad hoopis pikka paela. Viimaste pikkus võib ulatuda isegi enam kui kaheksakümne sentimeetrini.

Kuid lehed pole ainsad, mis jõgi-kõõluslehe juures huvi võiks pakkuda. Sel taimel on näiteks ilusad valged lillade tolmukatega õied. Eriti huvitavad moodustised peituvad jõgi-kõõluslehel aga vee sees. Tal kasvavad sügisel alumiste lehtede kaenlast välja võsundid, mille tipp pakseneb ning meenutab mugulat. Võsundite tipul moodustuvad tõrukujulised ja omapäraselt siniselt värvunud mugulad on tegelikult talipungad, millest kevadel kasvavad uued kõõluslehe taimed. See on jõgi-kõõluslehe oluline paljunemisviis seemnelise kõrval. Kuid neis mugulates on peidus ka noore taime esmaseks kasvuks vajalikud toitained, eelkõige tärklis. Pole raske arvata, mis võiks inimesel olla kasu tärkliserikastest mugulatest. Loomulikult saab neid süüa niisamuti nagu kartulimugulaidki. Paljudes maades seda tehaksegi. Tarvitatakse neid nii küpsetatult, praetult kui ka keedetult. Maitsvatest mugulatest ei ütle aga ära ka sead ja veelinnud.