Eestikeelne nimi	keskmine teeleht
Ladinakeelne nimi	Plantago media L.
Rahvapärased nimed	saksasaan, lambakõrv, tikatõllad, tilkhain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda teelehelised, perekonda teeleht.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-50 (70) cm.
Õis	Kahesugulised. Õiekate kaheli, liitlehine. Õite kandelehed munajad või elliptilised, tömbi tipuga, kileja äärisega, peaaegu tupe pikkused. Tupplehed munajad, 1,5-2 mm pikad, kilejad, keskrooga. Krooni tipmed munajad või piklikmunajad, 1,5-2 mm pikad, krooni putk karvadeta. Kroonlehed värvuselt heleroosad. Tolmukaniidid väga pikad, kroonist 4-5 korda pikemad, kahvatulillad. Tolmukapead kahvatulillad või valged. Õied moodustavad pikka varre otsas oleva tiheda õisiku: täha. Tähk ruljas, 2-8 (15) cm pikk. Õitseb maist septembrini, vahel ka oktoobrini.
Vili	Munajas kupar 2-5 (6) seemnega. Pikkus 2-2,5 (3) mm. Seemned mustad, veidi kortsulised. Levivad inimese või loomade jalgadele kinnitunult.
Leht	Laielliptilised, harvem munajassüstjad või süstjad, laiusest 2-2,5 korda pikemad, 5-7 rooga kaarroodsed lihtlehed. Veidi karedad, tihedalt kaetud harjaskarvadega. Serv enamasti terve, harvem ebaühtlaselt hambuline või ripsmeline, tipp tömp või järsult teritunud. Lehealus aheneb kiiljalt alati labast lühemaks tihedalt karvadega kaetud rootsuks. Kõik lehed juurmised, asetsevad spiraalselt.
Vars	Õisikuvarred püstised või tõusvad, mitteharunevad, tihedalt kaetud lidus karvadega, neid on üks või mitu.
Maa-alune osa	Sammasjuur on hästi arenenud, risoom lühike.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias. Põhja-Ameerikasse levinud inimese kaasabil. Eestis sage.
Kasvukoht	Tavaliselt inimesest mõjustatud paikades: teeservades, aedades, parkides, muruplatsidel, kraavikallastel. Looduslikult peamiselt kuivadel pärisniitudel, looniitudel ja puisniitudel. Eelistab kuiva valgusküllast kasvukohta.
Koht ökosüsteemis	Tihedalt inimesega seotud taim. Levib inimeste ja loomade abiga. Tolmeldajateks on sageli putukad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ravimtaim, lehti kasutatakse keedisena nõgestõve ja kohati “veninud soonte” puhul. Veistele on antud mäletsemishäirete korral. Laialt kasutatakse ka suure teelehe asemel. Tee või keedisena röga lahtistav vahend kopsukatarri puhul. Värskete lehtede mahla või muljutud lehti pannakse haavadele verejooksu sulgemiseks, haudunud, hõõrutud, muljutud ja põletatud kohtadele. Värsketest lehtedest saadud mahlast valmistatud ravimeid on kasutatud ka mao ja soole haavandite raviks.
Sarnased taimed	Eestis on enam-vähem võrdselt tavalised ja kõikjal levinud süstlehine teeleht, keskmine teeleht ja suur teeleht. Kõik nad on ilmselgelt teelehe üldilmega. Süstlehine teeleht on kitsaste lehtedega, suur teeleht väga laiadega, keskmine jääb kuhugi vahepeale. Teelehed on hõlpsasti eristatavad õisikute järgi - kõigil neil on tähkjal õisikul erinev pikkus ja värv.