Harilik kuldvits
(Solidago virgaurea)
arnikas, meestepuna, Püha Peetruse kepp, venindhaigerohi, voolme rohi

Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas. Seega kasvab kuldvits just sellistes kohtades, kus ta sageli inimese teele ette jääb. Nii ei ole see kaunis tuhandete kuldkollaste õitega taim ka vanadele eestlastele märkamatuks jäänud. Nende tähelepanekutest räägivad väga ilmekalt mitmed huvitavad rahvapärased nimed. Näiteks “Püha Peetruse kepp”, metsjorjen ja kullakälid. Kuid enamik kuldvitsa nimedest viitavad siiski tema raviomadustele.

Huvitav on see, et kuldvitsa on ühes kohas kutsutud naestepunaks, teisal aga hoopis meestepunaks. Kuna naistepuna on hoopis üks teine ravimtaim, siis peaks meestepuna sobilikum olema. See on päris hea lahendus: kui naistel on oma puna, siis olgu meestel ka. Seda, et temaga sai mitmeid valusid kõrvaldada, näitavad nimetused umbvalurohi, venindhaigerohi ja voolme rohi. Peale tugeva valuvastase toime on kuldvitsal ka põletikuvastane vägi. Teena aitab kuldvits soole-, neeru- ja kuseteede põletike vastu. Kuid sellel taimel on veel üks huvitav nimi, mis on levinud peaaegu kogu Eestis. Selleks on arnikas ja kõik teised sarnased nimed. Millest küll selline nimi? Arnika on üks ravim- ja ilutaim, kes meil looduslikult ei kasva, küll aga harva ilupeenardel. Kes teda tunneb, see teab millised on arnika õied. Kui te nüüd ei tea veel, millised on kuldvitsa õied, siis need on samasugused, aga lihtsalt tunduvalt väiksemad.

Oleme nüüd rääkinud kuldvitsa õitest. Kuid tegelikult ei mõelnud me mitte õisi, vaid õisikuid. Kuldvits on korvõieline, kelle imepisikesed õied on koondunud väikesteks korvõisikuteks. Ühe õisiku läbimõõt on kuldvitsal kuni poolteist sentimeetrit. Õit meenutab see väike õisik seepärast, et tema serval on pikad keelõied, keskel aga lühikesed putkõied. Kuid need väikesed õisikud on veel omakorda liitunud kümnete ja sadade kaupa suureks liitõisikuks. Nii saabki ühe taime kohta lugematu arv õisi. Ja kuna need õied sisaldavad kõik ka rikkalikult magusat nektarit, siis peetaksegi kuldvitsa heaks meetaimeks.

Hariliku kuldvitsa õitest võib saada kollast värvainet, millega riiet värvida. Kuldvitsa lehti on rasketel aegadel kasutatud tee aseainena. Kuldvits sobib isegi lõikelilleks ja hekitaimeks. Iluaianduses on tal aga ka üks suurekasvuline sugulane, kellel on palju suuremad liitõisikud, kuid veelgi väiksemad korvõisikud. See on kanada kuldvits: kõrge kollakasroheline taim suurte kollaste õisikutega, kes kasvab metsistunult vanades taluaedades, sagedamini aga teeservadel ja jäätmaadel.