Eestikeelne nimi kollane ülane
Ladinakeelne nimi Anemone ranunculoides L.
Rahvapärased nimed kollane varesjalg, kollalill, külma lill, sarapuunaat
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda ülane.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 20¼30 cm. Maapealne osa kolletub varsti pärast õitsemist ja kuivab.
Õis Õied on mõlemasugulised, lahklehise õiekattega, pika raoga, mille tipus 1, harvem 2 (3¼5) õit. Värvuselt on õied kollased, läbimõõduga 1,5¼3 cm. Kroonlehed puuduvad, kollase õiekatte moodustavad 5 (vahel rohkem) tupplehte, need on välimisel küljel liduskarvased. Tolmukaid ja emakaid on palju. Õitseb tavaliselt mais, harva juba aprillis.
Vili Lühikese kõvera nokaga karvane 4¼5 mm pikkune pähklike.
Leht Juurmine leht pika rootsuga, kolmejaguse labaga, selle osad omakorda jagused või lõhised, tömpide hammastega, suhteliselt kitsad. Varrelehed kinnituvad õierao ülemisele kolmandikule. Nende laba kolmejagune, lehelaba osad piklik-süstjad, saagjalt lõhestunud servaga. Pealt karvased, alt paljad.
Vars Varre kõrgus (10) 20¼30 cm, see on püstine, peaaegu paljas või harvem väheste karvadega.
Maa-alune osa Risoom on harunenud, pruun, kilejate alalehtedega kaetud (taandarenenud lehetuped), nende kaenlas külgpungad. Paikneb horisontaalselt 1¼3 cm sügavusel. Maapealne taim areneb vaid tipupungast. Risoomil esinevad lisajuured, mis hoiavad seda mullas õigel sügavusel.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomi abil. Seemneid levitavad sipelgad. Risoomi külgharudest tekivad uued taimed, kui haru kaotab hiljem ühenduse emataimega (risoomi vanema osa pideva suremise tõttu).
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka Väike-Aasias, kitsamalt Siberis. Eestis tavaline.
Kasvukoht Leht- ja segametsades, metsaservadel, põõsastikes jõe- ja ojakallastel. Salumetsas. Levikut takistavad varisevad lehed ja tihe samblakiht. Valguslembene.
Koht ökosüsteemis Seemneid levitavad sipelgad. Teda võivad välja tõrjuda kuivalembesed kõrrelised. Vaheperemees ühele viljapuude lehti nakatavale seenele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kogu taim on mürgine. Mahl põhjustab naha ja limaskestade ärritust, põletusi, villide, raskete haavandite teket. Seedekulglas võib olla eluohtlik. Kuivades kaob selline toime, kuid tekivad südamemürgid. Loomadele ohtlik värskelt, kuid kibeda maitse tõttu teda eriti ei sööda. Kõikidel koduloomadel põhjustab seedehäireid. Veistel kutsub esile neerude ärrituse ja muudab piima punakaks ning kibedamaitseliseks. Kuid mürkide valuvaigistava ja antiseptilise toime tõttu on kasutatud rahvameditsiinis astma, rahhiidi, silmahaiguste, läkaköha, peavalu, reuma ja muudegi haiguste vastu. Sobib ilutaimena haljasaladele varjulisematesse kohtadesse. Vaasilill. Värvitaim.