Eestikeelne nimi künnapuu
Ladinakeelne nimi Ulmus laevis Pall.
Rahvapärased nimed künnap, küünapuu, loogapuu, pärn
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda jalakalised, perekonda jalakas.
Eluvorm Mitmeaastane heitlehine ühekojaline lehtpuu. Kasvab 25-30 (35) m kõrgeks ja tavaliselt 150, mõnikord 300-400 a. vanaks.
Õis Mõlemasugulised. Õiekate punakasvioletne, 6-8-hõlmaline. Õied 1-2 cm pikkuse raoga, kinnituvad kimbuna lühivõrsetele, rippuvad. Õitseb aprillis ja mais enne lehtede puhkemist . Nii putuk- kui tuultolmleja.
Vili Tiibvili on helepruun ovaalne pähklike, läbimõõduga 1,5 cm. Pähklike asetseb tiibvilja keskel. Tiib ripsmelise servaga, ülaosas sügava väljalõikega. Viljad ripuvad kimbus küllaltki pikkadel raagudel. Levivad tuule abil.
Leht Ovaalsed või ümarmunajad õhukesed tugevalt ebasümmeetrilised sulgroodsed lihtlehed. Külgrood tavaliselt ei harune enne lehe servani jõudmist. Lehe serv kahelisaagjas. Pealt on lehed tumerohelised, kaetud pehmete karvadega, harvem paljad. Lehe pikkus 5-12 cm ja laius 3-6 cm, leheroots kuni 1 cm. Sügisel muutuvad nad kollaseks või punaseks.
Vars Tüvi silinderjas, koor hallikaspruun, eraldub õhukeste lamedate plaatidena või on peenepraolise korbana, läbimõõt kuni 1 m. Noored võrsed pikad, peened, rippuvad, helepruunid, läikivad, noorelt karvased. Võra suhteliselt lai.
Maa-alune osa Juurestik hästi arenenud.
Paljunemine Peamiselt seemnetega. Uueneb hästi kännuvõsust, juurte vigastamisel annab ka juurevõsu.
Levik ja ohtrus Kasvab peaaegu kogu Euroopas. Eesti metsades kohati vaid üksikute puudena, mandriosas.
Kasvukoht Peamiselt laialehiste metsade ülemises või alumises puurindes, sageli kuuse-segametsas. Lammimetsas, lamminiidul, salumetsas. Külmakindel. Keskmise varjutaluvusega. Võrdlemisi nõudlik mullaviljakuse suhtes, eelistab huumusrikkaid muldi.
Koht ökosüsteemis Putukatele hea nektari- ja õietolmuallikas. Vanemas eas kannatab sageli jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mida põhjustab seen jalaka-siugsuu (Ophiostoma novo-ulmi).
Kaitse III kategooria kaitsealune taim. Seemned kaotavad peale valmimist kiiresti idanemisvõime ja seetõttu on looduslik uuenemine väga harv.
Kasutamine Puit väga väärtuslik: kõva, sitke, väga raskesti lõhestatav. Kasutatakse lookade, masinaosade, mööbli, reejalaste, vankrite ja tööriistade käepidemete valmistamiseks, ka vesiehitustes. Sageli kasvatatakse ilupuuna, kas üksikuna, rühmiti, alleena või harva kõrge hekina. Talub pügamist. Linnatingimustes keskmise vastupidavusega. Koort on kasutatud punumistöödeks, nahkade parkimiseks ja värvimiseks. Hea meetaim.
Sarnased taimed Kaitsealune künnapuu ja natuke tavalisem harilik jalakas aetakse sageli segi. Lisaks eelnevas kirjeldatud lehe tunnustele on kahe liigi kõige kindlam eristusviis õite ja viljade järgi. Jalaka õied ja hiljem viljad on lühikestel raagudel, tihedalt ühe pundina koos. Künnapuu õied ja seejärel viljad on kuni mõne sentimeetri pikkustel rippuvatel raagudel. Nii et jalaka ja künnapuu määramisega ei tasu suveni oodata - õied ilmuvad juba aprilli lõpus või mai alguses.