Eestikeelne nimi (harilik) leesikas
Ladinakeelne nimi Arctostaphylos uva-ursi (L.) Sprengel
Rahvapärased nimed leeske mari, linnumari, seapohlad, tuhkpohlad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda leesikas.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas igihalja maadligi roomava varrega. Taime pikkus on kuni 1,8 m, kuid maapinnast tõuseb vaid 10¼40 cm kõrgusele.
Õis Õiekate on kaheli ja viietine. Tupp on püsiv, värvuselt punane ja valgete kilejate servadega. Kroon on kellukjas, kokkukasvanud kroonlehtedega, värvuselt roosa või valge, seest karvane ja variseb pärast õitsemist. Tolmukad paistavad silma pikkade harunevate jätkete tõttu. Õied asuvad 3¼10-kaupa tipmistes rippuvates kobarates kuni 5 mm pikkustel raagudel. Õitseb mais. Putuktolmleja, kuid võimalik on ka isetolmlemine.
Vili Marjataoline lihakas luuvili on viie seemnega ja läbimõõdus 5¼8 (10) mm. Vili on värvuselt helepunane ja läikiv, maitselt jahukas, kuid söödav.
Leht Paksud nahkjad, kujult ümara tipu ja sujuvalt aheneva alusega äraspidimunajad, terveservalised lihtlehed. Lehtede pikkus on 1¼3 cm, laius 0,4¼1 cm. Pealt on lehed läikivad ja tumerohelised, alt heledamad valkjas- või vahel kollakasrohelised ning hästi esiletungivate roodudega ja lühikese rootsuga (2¼5 mm). Tavaliselt on lehed kaheaastased, asetsevad varrel tihedalt ning vahelduvalt.
Vars Varred on puitunud, harunevad tugevasti ja roomavad mööda maapinda radiaalselt juurekaelast eemaldudes. Nende koor on tumepruun ja pikkus 0,1¼1,8 m.
Maa-alune osa Juurestik on keskmiselt arenenud.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomiharudega.
Levik ja ohtrus Levinud põhjapoolkeral ümber pooluse metsatundras ja metsavööndis, nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Eestis hajusalt.
Kasvukoht Kasvab puhmarindes nõmme-, loo- ja palumetsas ning padjanditena liivaaladel, sageli nõlvadel. Valguslembene ja hea kuivataluvusega.
Koht ökosüsteemis Tolmeldajateks on kimalased ja teised kiletiivalised. Marjad on söögiks paljudele metsloomadele, kes ka seemneid levitavad: karu, mäger, rebane, linnud.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Ohustab hoolimatu kogumine ravimtaimeks. 
Kasutamine Laialt kasutatav ravimtaim - eeskätt erituselundite töö häirete korral: põie- ja neerupõletik, neerukivitõbi, kuid ka reuma puhul. Omab ka tugevat uriinieritust soodustavat toimet. Teega ei või liialdada: parkainete suure sisalduse tõttu võib tekitada valu neerudes ja ummistusi neerukudedes. Lehti kogutakse õitsemise ajal. Neist valmistatakse teed või keedist. Lehti kasutatakse veel pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel (saadakse tumeroheline või hallikaskollane värvus). Noortest võrsetest ja lehtedest on toodetud fotograafias ilmuti koostisainena tarvitatavat hüdrokinooni. Korjamisel ei tohi kahjustada juurestikku, sest taim paljuneb aeglaselt. Leesikat võib kasutada haljastuses liivaste nõlvade kinnistamiseks ja kaunistamiseks. Lehti on kasutatud ka tubaka aseainena.