Enamik kõrrelisi on niitude taimed, ühed kasvavad veidi kuivemas, teised niiskemas, kolmandad päris soos. Aga varjukates metsades elavaid kõrrelisi on üpris vähe. Longus helmikas on üks selline, kes on veidi päikesepelglik. Ta kasvab leht- ja segametsades ning puisniitudel.

Varjus kasvades pole longus helmikas ka eriti lopsaka kasvuga. Tavaliselt kasvab ta siin ja seal üksikute taimedena ning ei oma seega kariloomade jaoks suuremat tähtsust, on vaid metsloomadele juhuslikuks toidupooliseks. Varsi on longus helmikal kahesuguseid. Ühed on püstisemad ja kannavad õiskuid. Teised tõusevad aegamööda maapinnalt kõrgemale, on rohkemate lehtedega, kuid ilma õisikuteta.

Longus helmika tunneb looduses ära just tema õisiku järgi. Longus helmika õisik pole püstine vaid õrn ja peenike ning seetõttu tugevalt kaardunud. Eesnimi longus juhib tähelepanu sellele, et õisikus olevad pähikud on longus. Need asetsevad suhteliselt hõredalt ja on õisiku ühele küljele rippu vajunud. Nii “kurba noruspäist” õisikut meie teistel kõrrelistel pole. Perekonnanimi helmikas viitab arvatavasti samadele longus pähikutele, mis on helmekujulised.