Eestikeelne nimi	lõhnav kummel
Ladinakeelne nimi	Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. (sünonüüm Matricaria discoidea DC.)
Rahvapärased nimed	kamel, kammetee, kanapasalill, ubinhein, õuekummelid
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kummel.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (6) 10-30 (35) cm. Taimel on iseloomulik tugev kummelilõhn.
Õis	Õied moodustavad korvõisiku, mille läbimõõt on 5-8 (9) mm. Need asuvad enamasti üksikult jämenenud varreharude tippudes lühikestel raagudel. Õisikupõhi on kuhikjas, seest õõnes. Õisikul on ka üldkatis, mis koosneb laia kileja äärisega lehekestest. Keelõied puuduvad, õisik koosneb vaid mõlemasugulistest rohekaskollastest, neljahambalise krooniga putkõitest. Õitseb juulist septembrini.
Vili	Viljaks on peaaegu ruljas, veidi kõverdunud ja alusel ahenenud seemnis, mille pikkus on 1-2 mm ja värvus tumepruun. Seemnise sisemisel küljel on 3 madalat ribi, tipul valkjas ääris.
Leht	Enamasti rootsutud, sügavalt kaheli- või kolmelisulgja labaga lihtlehed. Lehed on 1-4 (6) cm pikkused ja umbes 0,5 mm laiused. Lehehõlmad on lineaalsed ja kergesti murduva ogatipuga.
Vars	Vars on püstine või alusel veidi tõusev, rohkesti harunev ja karvadeta. Teda katavad tihedalt lehed.
Maa-alune osa	Taimel on palju narmasjuuri.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Looduslikuks levilaks on pakutud Põhja-Ameerikat ja Kirde-Aasiat, tulnukana levinud kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias, Kaug-Idas, Austraalias ning Uus-Meremaal. Eestis sage (võõrliik, esmaleid Tartust 1857) taluõuedel ja äärelinnamajade hoovides, jalgteedel sageli massiline.
Kasvukoht	Kasvab sageli kõvaks tallatud pinnasel: taluõuedel, jalgteedel, linnamajade hoovidel, harvem kultuurrohumaadel ja pärisniitude hõredamates kohtades.
Koht ökosüsteemis	Võõrliik. Loomad seda taime tugeva lõhna tõttu ei söö.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ravimtaim. Kasutatakse rahvameditsiinis samamoodi nagu teekummelit, kuid toimeainete sisaldus on temas väiksem ja nende koostis on veidi erinev. Sagedamini tarvitatakse vannidena ja kompressidena välispidiselt samadel eesmärkidel kui teekummelit: peamiselt haavandite raviks, ülitundlikkust (allergilisi reaktsioone) ilmselt ei leevenda. Kogutakse taime ladvaosa koos õisikutega. Sobib hästi juuste pesemiseks.
Sarnased taimed	Lõhnav kummel on omanäolise väljanägemisega ja kasvab iseloomulikes tallatud mullaga kasvukohtades. Teekummelit väljapaistvate keelõite tõttu lõhnava kummeliga segi ei aeta. Pigem tekib küsimus, miks mõlemaid liike kummeliks nimetatakse? Aga nii see on - mõlemad kuuluvad samasse taimeperekonda ja esmapilgul erineva väljanägemisega taimed on lähedased sugulased. Parimaks ühiseks tunnuseks on iseloomulik tugev kummelilõhn.