Luigelill
(Butomus umbellatus)
jõelill, kõõrikaõis, luhalill, näkikõõrikas

Luigelill on ilus ja võimas veetaim. Tema välimus võib aga olenevalt kasvukohast suuresti muutuda. Vooluvees on tal enam kui kahe ja poole meetri pikkused lindikujulised lehed, seisvas vees aga mõnevõrra lühemad. Sügavas vees ei ulatu taim vahel üldse veepinnale ja ei paljunegi seemnete abil, madalas on aga enamik taimest vee peal ja oluline on seemnete abil paljunemine. Tavaliselt näeme me luigelilli, kes kasvavad madalas kaldavees. Neile on iseloomulikud tugevad mõõgataolised ja veidi terava servaga lehed. Lehtede alumine osa on seejuures ristlõikes kolmnurgakujuline, ülemine aga täiesti lapik.

Luigelill on nime saanud ilmselt suursuguse välimuse tõttu. Uhked on tema suured õisikud, kus on palju valge-lillakirjusid õisi peenikestel raagudel. Kuid luigelille lehed meenutavad kõrkja omi ja nii on tekkinud nimed “kõõrikaõis” ja “näkikõõrikas”.

Luigelille elust rääkides peab pikemalt peatuma tema huvitaval risoomil. See on luigelillel üpris lühike, kuid see-eest küllaltki jäme. Igal aastal kasvab risoomile üks lüli juurde ja üks vana osa hävib. Nii leiame tavaliselt pooleteise kuni nelja-aastaseid risoomitükke. Kuid luigelille risoom võib ka haruneda. Kuna risoom on oma ehituselt väga sarnane maapealsele varrele, siis on tal olemas ka lehed. Luigelille risoomi väikeste lehekeste kaenlas tekivad aga erilised moodustised - sigipungad. Need on väikesed pungakesed, millest võib ülespoole kasvada “uus luigelille taim”. Jutumärke on siin kasutatud seepärast, et algul jääb see “uus taim” ühendusse emataimega ning pole seega veel iseseisev taim, vaid lihtsalt taime osa. Ajapikku tekivad luigelille risoomiharudest siiski omaette taimed. Kuid sageli elavad ühes veekogus vaid ühest emataimest pärit taimed. Kui veepõhja sukelduda, siis võib näha huvitavat pilti, kus luigelille rõhtsast risoomist kasvavad tihedalt üksteise kõrval välja mitmed püstised võsud. Nii meenutab luigelill nagu üht suurt kammi.

Kuid luigelillest on ka inimene üht-teist kasulikku leidnud. Tema pikkadest lehtedest saab punuda mitmesuguseid korve ja matte. Ka tema jämedad risoomid on väärtuslikud. Neist on valmistatud näiteks leivajahu. Nii risoomid kui ka seemned on ravimiks, kui soolestiku töö kipub soikuma.