Eestikeelne nimi (harilik) maajalg
Ladinakeelne nimi Glechoma hederacea L.
Rahvapärased nimed kassiratas, pinipuss, maa-aluserohi, roosirohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda maajalg.
Eluvorm Mitmeaastane veidi vürtsise lõhnaga ühekojaline rohttaim. Pikkus 25¼55 (80) cm.
Õis Esinevad nii mõlemasugulised kui ka emasõied, õiekate kaheli. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp on putkjas, teravate tipmetega, väheste harali karvade ja kollaste näärmetäppidega. Kroon sinakaslilla, punakate laikudega, kuni 2,2 cm pikkune, emasõied väiksemad. Õied on koondunud 2¼6 -kaupa männasesse ülemiste lehtede kaenlasse. Õite kandelehed on kitsad, ripsmelised, kuni 2 mm pikkused. Õitseb maist juulini, vahel veel ka augustis, harva puhkevad esimesed õied juba aprillis. Putuktolmleja.
Vili Punakaspruunid kuni 2 mm pikkused ja 1 mm laiused pähklikesed, mis valmivad alates juuni keskpaigast.
Leht Sõrmroodsed neerjad või tömbitipuliselt südajad jämedatäkilise servaga lihtlehed. Pikkus kuni 2 (4) cm ja laius 1¼2,5 (6) cm. Alumised varrelehed kuni 5 cm pikkuste rootsudega, ülemised lühirootsulised. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars Varred on maad mööda roomavad või tõusvad, arvukate juurduvate võsunditega, õitega võsud on enamasti püstised, 10¼20 (30) cm kõrgused. Varred on madalate roietega, enamasti paljad.
Maa-alune osa Taimel esineb risoom, millel on arvukalt lisajuuri.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate võsunditega. Seemned idanevad kiiresti. Paljundada võib ka varrepistikutega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid laialdaselt ka Ida-Siberis, vähem Lääne-Siberis, tulnukana esineb Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage, harvem esineb Hiiumaal ja Vormsil.
Kasvukoht Pärisniitudel, laane- ja salumetsades, sageli parkides, veekogude kallastel, teeservadel, aedades, ka umbrohuna põllupeenardel. Eelistab parasniiskeid toitainerikka mullaga varjukamaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Pioneerliigina võib kiiresti katta taimestumata alasid.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Hea meetaim. Rahvameditsiinis on tarvitatud hingamisteede ja mõningate nahahaiguste ning reuma raviks, aitab teena ka kõhuvalu vastu ja parandab seedetegevust. Taim on küllaltki tugeva toimega. Kauni läikiva tumerohelise lehestiku tõttu sobib parkidesse kattetaimeks. Kasutatav ka ripptaimena. Taim on vähesel määral mürgine, rohke esinemise korral karjamaal võib hobustele ohtlikuks muutuda.