Kastikud on suured ja tavalised kõrrelised. Kastikud levivad peamiselt erinevates soistes kooslustes ja metsades. Kõige laiema levikuga on arvatavasti jäneskastik, sest tema saab hakkama erinevates eelistatavalt liivase mullaga kasvukohtades. Metskastik on ennekõike tüüpiline kuuse- ja segametsade liik, teistes kooslustes näeb teda harva. Nii tunneb metskastiku ainult kasvukoha järgi ära, aga taimel on ka mitu väga head tunnust.

Metskastiku puhasroheliste pehmete lehtedega võsud kasvavad hõredama või tihedama puhmana. Tema tagasikäändunud läikivate lehtedega kogumikud jäävad metsa all kergesti silma. Metskastiku lehtedel tuleb vaadata kohta, kus lehelaba lehetupeks üle läheb, kohta, kus on keeleke. Sealsamas on metskastikul kummalgi pool keelekest kaks väikest karvatutti - taolisi pole ühelgi teisel Eesti kõrrel. Lehtede keskelt tõuseb metskastiku õisikut kandev vars. Õisik on tal väikeste naaskeljate pähikutega laiuv pööris - üsna samasugune nagu mitmetel teistel kastikutel.