Eestikeelne nimi metskõrkjas
Ladinakeelne nimi Scirpus sylvaticus L.
Rahvapärased nimed sääsk, puigas, säpsik, karihein, kolmekandiline luht
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda kõrkjas.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5...1,2 m.
Õis Õied moodustavad munaja raotu pähiku. Õite kattelehed on enamasti teravatipulised, rohekasmustad, kitsa heleda kesktriibuga. Õiekattekarvad valged, veidi karedad. Pähikud on koondunud tipmisesse pöörisjasse õisikusse. Õisiku pikkus on 10...20 cm. Õisiku peaharud on nürilt kandilised, siledad, kõrvalharud teravate kantidega ja karedad. Õisiku alusel on 3...4 kandelehte, mis sarnanevad pärislehtedega. Ka õisiku harudel on kandelehed, need on kilejad, värvuselt pruunikad. Õitseb mai lõpust juulini.
Vili Äraspidimunajas kolmekandiline kollakas pähklike, umbes 1 mm pikkune. Viljad valmivad alates augustist.
Leht Kitsad ja pikad sujuvalt aheneva tipuga lihtlehed, nende laius on 0,5...1,9 cm. Lehetipp terav, kolmnurkne. Leheserv veidi kare. Varrelehtede tuped on torujad, helerohelised või kollakad, kileja keelekesega lehe aluse vastas. Juurmiste lehtede tuped on ühelt küljelt lahtised, värvuselt pruunikad.
Vars Maapealne vars on püstine, tömbilt kolmekandiline, lehistunud. Varre läbimõõt on kuni 9 mm.
Maa-alune osa Risoom on lühike, võsunditega.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt roomavate risoomivõsunditega.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, Aasia kesk- ja põhjaosas ning Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline, mandriosas sagedam.
Kasvukoht Kasvab enamasti teatava inimmõjuga paikades: kraavides ja veekogude kallastel, kuid ka lodu- ja lammimetsades, madal- ja siirdesoodes, sooniitudel.
Koht ökosüsteemis Taimtoidulised loomad söövad meelsasti noori lehti.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Noored taimed sobivad loomasöödaks. Varsi kasutatakse mattide, korvide jms. punumiseks.