Mets-seahernes
(Lathyrus sylvestris)
kureherne, metshernes

Mets-seahernes on ilus suurekasvuline rohttaim. Talle meeldivad küll viljakad mullad, kuid mulla niiskus ei ole seejuures nii oluline. Pikkade sügavale ulatuvate juurte abil talub mets-seahernes ka pikemaajalisi põudasid. Kasvus ei jää ta maha näiteks meie aedade tavalisest ilutaimest, lillhernest. Mets-seaherne pikkus võib küündida kuni pooleteise meetrini. Seejuures ei kasva ta ilma abilisteta, vaid nagu hernestele omane, kinnitub ümberkaudsetele taimedele. Kinnitumiseks ja päikese poole pürgimiseks on tema lehtedel köitraod, mis on küllaltki rikkalikult harunenud. Kuid ega valguski tema kasvule piiravaks saa. Kui mets-seahernes peab leppima vilus kasvamisega, siis on tema lehed ja varred lopsakad, pikkus suurem, kõik selleks, et rohkem valgust kinni püüda. Seevastu tugeva päikese käes ei ole taim ise niivõrd suur, kuid õisi on palju ning nad on suuremad, viljad on kogukamad ja suurema arvu seemnetega.

Mets-seaherne seemned on isegi söödavad. Viimast ei saa öelda kõigi seaherneste kohta: mõnel on nad isegi mürgised ja äärmisel juhul võivad saada ka eluohtlikuks. Seega ei maksa ühegi metsiku herne seemneid suhu pista, eriti kui ei teata, mis liigiga on tegu ja kas need on mürgised. Mets-seaherne seemned on küll söödavad, kuid veidi mõrkja maitsega ja seega mittevõrreldavad näiteks aedherne omadega. Neid on aga kasutatud kohvi aseainena.

Seemned on toiduks ka mitmetele lindudele, kes aitavad neid süües mets-seahernel levida. Kuid see taim saab ka üksi hakkama. Olete ehk näinud kruvitaoliselt kokkukeerdunud kaunu. Neid võib kohata paljudel liblikõielistel. Hernekaunadel on iseloomulik omadus kuivada eri kohtades erineva kiirusega. See tekitab kauna sees pingeid. Kui seemned valmis, siis on pinged muutunud nii suureks, et kui keegi kaunadele veidi vastu läheb või päike väga kõrvetab, siis käib praksti ja kaunad keerduvad kiiresti spiraali. Seemned aga lendavad nagu püssist lastuna taimest eemale.

Loomadele on mets-seahernes väärtuslik söödataim, ka metsaelanikele, kuid kibeka maitse tõttu süüakse teda siiski suhteliselt vähe. Laiemalt võiks teda aga kasutada ilutaimena. Mitmel pool Euroopas ongi teda tarade, nõlvade ja lehtlate kaunistamiseks kasutatud, ronitaimena nagu lillhernestki. Dekoratiivsed on ka tema kahe väga pika lehekesega liitlehed. Eestis on mets-seahernest ilutaimena harva kasutatud, kuid igal juhul tasub seda proovida.