Mage sõstral on rohkem rahvapäraseid nimetusi, kui enamikul teistel meie taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja – punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on peaaegu täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.

Inimene ei pea sellistest marjadest lugu, küll teevad seda aga loomad. Linnud söövad mage sõstra marju meeleldi. Tegelikult lähevad nemadki rohkem selle õnge, et marjad on sarnased punase sõstra maitsvate viljadega. Igal juhul on saak alla neelatud ja mage sõstar oma tahtmise saanud. Selline on tema levimisviis. Lihakas viljaliha seedub linnu seedekulglas ära, kuid seemned jäävad terveks. Nii lendavad need peagi välja koos väetiseportsjoniga. Sattudes vähegi sobivasse kohta, hakkavad seemned idanema ja uus põõsas peagi jõudsalt kasvama. Kasvukoha suhtes ei ole see, Eesti üks tavalisemaid metsikuid sõstraid, üldsegi nõudlik. Ta võib kasvada väheviljakatel ja kuivadel liivaluidetel või mäenõlvadel ning asustada niiskeid salu- ja lammimetsi või kuivi nõmmesid. Vaid Lääne-Eestis võime mage sõstart hulganisti koos kasvamas näha, enamasti leidub teda ikka üksikute põõsastena.

Kuidas siis teda ära tunda ilma, et marju maitsma peaks? Ta on küllaltki kõrge nagu punane sõstargi – kuni poolteist meetrit. Mage sõstra marjakobarad on alati väiksemad, kui punase sõstra omad. Neis on harilikult kolm, harvem kaks või neli marja. Punase sõstra kobarad on aga pikad, kuni kümme sentimeetrit ja rohkete mahlakate marjadega. Samuti on kõik näinud, et aias kasvava punase sõstra kobarad ripuvad – ega rootsud jõuakski sellist rasket viljakoormat püsti hoida. Kuid mage sõstra viljakobarad on palju väiksemad ja jõuavad nii ka püsti seista. Ka on marjad enamasti punase sõstra omadest pisut väiksemad. Teiseks tunnuseks on lehed. Lehed on mage sõstral peaaegu kaks korda väiksemad kui punasel sõstral.

Mage sõstar sisaldab hulgaliselt pektiini ning tselluloosi, temast saab seetõttu marmelaadi thea, kuid maitseks tuleb lisada suhkrut ning teisi marju. Samuti saab temast saab tiheda, kuni meetrikõrguse heki, sest ta laseb end suurepäraselt pügada.