Eestikeelne nimi nõmm-liivatee
Ladinakeelne nimi Thymus serpyllum L.
Rahvapärased nimed punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee, rabanduserohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda liivatee.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline talihaljaste lehtedega pool-kääbuspõõsas. Kõrgus (1) 3¼10 cm. Varte eluiga on kuni 10 a.
Õis Mõlemasugulised, kaheli õiekattega, lühiraolised, ühe sümmeetriateljega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp kellukjas, tavaliselt lilla, kuni 4 mm pikkune, karvade ja näärmetäppidega kaetud putkeosaga. Kroon erksavärviline, roosakaslilla, harvem valkjas, 5¼7 mm pikkune. Õied on koondunud tihedasse peajasse õisikusse. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid vahel kuni septembrini. Putuktolmleja.
Vili Ellipsikujulised beezikad 0,6 mm pikkused pähklikesed. Valmivad alates augustist.
Leht Suhteliselt paksud lihtlehed, lühirootsulised, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehe pikkus (3) 5¼8 (13) mm ja laius (1) 1,5¼3 (4,5) mm. Nad on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad. Alaküljel on selgesti nähtavad ka näärmetäpikesed. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars Peenikesed lamavad puitunud ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid õisi kandvaid harusid. Viimased on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega.
Maa-alune osa Rohkesti harunev hästiarenenud sammasjuurestik. Sellest on osa küllaltki maapinna lähedal, kuid osa võib tungida ka 0,5 m sügavusele mulda.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Taime varred juurduvad ja nii laieneb leviala igal aastal 1¼3 cm võrra. Paljundada saab ka vegetatiivselt varrepistikutega.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, puudub lõunapoolsemates piirkondades, esineb ka Lääne- ja Ida-Siberis, tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis liivastel kasvukohtadel kõikjal sage. Tavaliselt esineb oma kasvukohtades hulgaliselt.
Kasvukoht Kasvab liivasel toitainetevaesel pinnasel päris- ja looniitudel, nõmme- ja loometsades, rannaliivikutel ja -luidetel, ka teeservadel ning raudteetammidel. Kasvatatakse ka iluaedades, kiviktaimlates. Valguslembene põuakindel taim.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad tema õitest rikkalikult nektarit. Lagedatel rannikualadel on sageli tähtsaks varje- ja elupaigaks väikestele putukatele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Tänu rohkele iseloomuliku eeterliku õli sisaldusele on väärtuslik ravimtaim. Kogutakse võrsete ülemisi otsi õitsemise ajal. Teed ja keedist tarvitatakse köharohuna, apteekides esineb köhasiirupite koostises, aitab palaviku, maogaaside, maksa- ja sapipõiepõletiku korral, samuti valuvaigistina närvipõletike puhul. Rahvameditsiinis on kasutatud ka seedehäirete ja mõningate naistehaiguste, välispidiselt nahahaiguste ravimiseks. Rikkalikult õitsev väga hea meetaim. Ilusa muruja kasvuvormi, rohkete õite ning pika õitseaja tõttu sobib hästi iluaedadesse. Nõmm-liivateest on aretatud mitmeid dekoratiivsorte. Taime on kasutatud parfümeeriatööstuses. Sisaldab arvestataval määral parkaineid.