Eestikeelne nimi harilik näsiniin
Ladinakeelne nimi Daphne mezereum L.
Rahvapärased nimed naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda näsiniinelised, perekonda näsiniin.
Eluvorm Mitmeaastane heitlehine ühekojaline püstine põõsas. Kõrgus kuni 1 (1,5) m.
Õis Õied on kahesugulised, värvuselt (lillakas)roosad. Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3¼5-kaupa kimpudeks möödunudaastaste lehtede kaenlais möödunudaastasel võrsel. Lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis ja mai algul. Putuktolmleja.
Vili Marjataolised luuviljad, punased, kinnituvad otse võrsele. Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris.
Leht Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi tipuga lihtlehed. Koondunud tihedamalt võrse tippu. Noorelt servast ripsmelised, mujalt paljad. Lühikese rootsuga. Pikkus kuni 10 cm, laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Värvuselt hallikasrohelised.
Vars Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga painduvad, harunevad vähe. Pungad tume-punakaspruunid.
Maa-alune osa Taimel on keskmiselt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine Looduses paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juurevõsust. Paljundatakse ka pistokstest ning pookimise teel.
Levik ja ohtrus Looduslikult laiadel aladel Euroopas ja Aasia läänepiirkondades. Eestis tavaline.
Kasvukoht Nii kuuse-, sega- kui ka lehtmetsade põõsarindes, salumetsades, loometsades, lammimetsades, harvem puisniitudel. Eelistab viljakaid huumusrikkaid ning niiskemaid muldi. Külmakindel. Varjutaluv.
Koht ökosüsteemis Putukatele, kes tolmeldavad, hea meeallikas.
Kaitse Põhiliseks ohuteguriks on õitsvate varte noppimine.
Kasutamine Väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmides. Kuid nii viljad, koor, lehed kui ka õied on väga mürgised, mistõttu pole soovitatav kasvatada kohtades, kus mängivad väikesed lapsed. Vaik kutsub esile tugeva naha limaskesta põletiku, taime söömine võib lõppeda surmaga. Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. Rahvaravimtaimena kasutatakse välispidiselt nahahaiguste ravimisel ja süüfilise vastu. Varre niineosa on valge, läikiv. Pärast äädikas leotamist kasutati seda plaastrina.