Eestikeelne nimi harilik orashein
Ladinakeelne nimi Elymus repens (L. ) Gould
Rahvapärased nimed seavööt, kargerohi, sõrajuurikas, sörgrohi, vääned
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda orashein.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 20...130 cm.
Õis Õied moodustavad pähiku. Ühes pähikus on 3...7 õit. Pähik lapik, tavaliselt kuni 1,5 cm pikkune ja kuni 0,5 cm pikkuse ohtega. Pähikud on koondunud pikka (kuni 15 cm) kitsasse püstisesse tähkõisikusse, kus asetsevad kahe reana. Õisikutelg on kandiline ja veidi karvane. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, üksikuid õitsevaid võsusid võib leida aga veel septembriski.
Vili Veidi lapik karvaste külgedega teris, mille pikkus on 6...7 mm. Viljad harilikult ei valmi.
Leht Taimel on pikad kuni 1 (1,2) cm laiused lehed. Lehelaba alusel on teravatipulised kõrvakesed. Lehetuped on paljad, kuid karedad, vahel veidi karvased. Tupe ülaosas on lühike tömbi tipuga keeleke. Värvuselt on lehed tuhm- või hallikasrohelised.
Vars Vars on püstine või alusel tõusev, sile.
Maa-alune osa Risoom on pikk, roomav ja sõlmeline, värvuselt valkjas kuni kreemikas. Sõlmekohtadel arenevad narmasjad lisajuured. Risoom asub tavaliselt 9...12 cm sügavusel.
Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harva ka seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud kogu Euroopas, kuid ka Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas, tulnukana laialdaselt Põhja-Ameerikas, Kaug-Idas ja Kamtsatkal, vähem Lõuna-Ameerikas. Põhja-Ameerikas, Kaug-Idas ja Kamtšatkal, vähem
Kasvukoht Kasvab teeservadel, jäätmaadel, prahipaikadel, veekogude kallastel ja võsastikes, pärisniitudel hõreda taimestikuga servadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Moodustab suuremaid kogumikke rannaniitudel. Kasvab eelkõige toitainerikastel õhulistel muldadel.
Koht ökosüsteemis Tihedas rohustus kasvab harva, seega ilmselt nõrga konkurentsivõimega. Toiduks taimtoidulistele loomadele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Väga tülikas umbrohi aedades ja põldudel. Mullaharimisel risoom rebeneb ja igast tükist võib kasvada uus taim. Loomad söövad teda meelsasti. Loomasöödana omab tähtsust varakevadel, mil kasvab võrreldes enamike teiste kõrrelistega kiiresti. Söödaväärtus on kõrge. Kesk-Euroopas on kasutatud ka toidutaimena ja rahvameditsiinis. Risoomid on suhkrurikkad ning neist on valmistatud nii siirupit kui ka alkohoolseid jooke. Röstitud risoome on tarvitatud kohvi sisse segatult. Meditsiinis kasutatakse risoome verepuhastina ja higileajava vahendina, samuti rahustina kuseteede haiguste korral, soodustab ainevahetust, kasutatakse ka nõrga lahtistina. Rahvameditsiinis on kasutatud veel maksa-, kopsu- ja neeruhaiguste raviks.