Paiseleht
(Tussilago farfara)
 ämmakuleht, kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht

Paiseleht on kaunis väike lilleke, keda tunneb ilmselt iga laps. Ta on üks esimesi lilli looduses, kes rõõmustab meid kevadel oma päikesekarva kuldkollaste õitega. Ta on kevadekuulutaja, kes ütleb: ärka üles ja tee rõõmsam nägu pähe. Paiseleht on olnud kaval ja endale sellise kasvukoha valinud, mis oleks päiksele võimalikult lähedal. Nii näeme teda liiva- ja kruusavallidel, mäenõlvadel, alati sellistes kohtades, kus on kevadel kõige soojem maapind. Paiselehe esimesed õied ilmuvad juba esimeste päikeseküllaste ilmadega, kui lumi on veel mitmel pool maas, aga paiselehe kasvukohalt sulanud.

Esimesed paiselehe õied on vaid lühikeste varte otsas, kuid ajapikku varred järjest venivad. Huvitav on see, et paiselehe varred jätkavad venimist veel pärast õitsemistki. Kui õitsvad varred on kuni paarikümne sentimeetri pikkused, siis viljuvad varred on isegi kuni kaks korda pikemad. Paiselehe vartel on teisigi huvitavaid tunnuseid. Näiteks, kas olete tähele pannud, et enne ja pärast õitsemist on tema õisikututt longus, aga puhkenud õis on täiesti püsti. Paiselehe vars on ka lehistunud. See teeb ta kergesti eristatavaks võilillest, kelle vars on täiesti paljas. Paiselehe varrelehed pole siiski päris tavalised. Need on soomusjad, peaaegu kilejad ja mitte rohelised vaid punakaspruunikad.

Paiselehe pärislehed ilmuvad alles pärast õitsemist. Need on väga suured, kabjakujulised, pealt tuhmrohelised, alt aga tihedalt valge vildiga kaetud. Paiselehe lehed on tähtsaks ravimiks. Kõige lihtsam on teda kasutada paistetuse vastu. Selleks tuleks lihtsalt äralöödud kohale veidi katkimuljutud paiselehe leht peale panna. Kuid teest on veel rohkem kasu. Tee valmistamiseks tuleks võtta supilusikatäis kuivatatud ja peenestatud lehti klaasi keeva vee kohta. Joomiseks on tee valmis peale viieminutilist seismist. Kuivatamisel olge ettevaatlikud lehtede liigutamisega, need kipuvad kergesti mustaks minema, mustad lehed on aga ravimiks kõlbmatud. Paiseleheteed võib samuti kui värskeid lehti paistetuse ja ka haudunud kohtade raviks kasutada, kuid eelkõige on ta siiski tuntud kui tee kõigi hingamisteede haiguste vastu. Paiseleht on tugeva rögalahtistava toimega ja on seega hea nii köha, astma kui ka kopsutuberkuloosi ja veel teistegi haiguste korral. Ta parandab ka seedeteede põletikke. Harvem tehakse teed paiselehe õitest.

Paiselehte on kasutatud toiduks. Nimelt on noortest lehtedest saanud salatit, vanemaid lehti kupatatud ja nõrutatud, et mõruaineid eraldada ning seejärel leherulle tehtud. Õievarsi on söödud sarnaselt spargliga, õisi lisatud kevadistesse salatitesse.

Huvitavad on paiselehe rahvapärased nimed. Ühed levinumad on vaeselapseleht ja ämmakuleht. Need on tegelikult samatähenduslikud. Ämmak tähendab murdes võõrasema. Seletus nimede kohta käib aga nii: lapsed panevad paiselehe suuri lehti vastu nägu, pealmine pool tundub külm, see on võõrasema, alumine pool on soe, see on oma ema. Nimetus kõhmarohi on tekkinud sellest, et taime lehtede keeduveega pesti pead, et kõõmast vabaneda.