Eestikeelne nimi paju
Ladinakeelne nimi Salix L.
Rahvapärased nimed pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember
Süstemaatiline kuuluvus Perekond paju kuulub sugukonda pajulised.
Eluvorm Perekonnas on liigid kõrgetest puudest kuni kääbuspõõsasteni. Heitlehised, kahekojalised, mitmeaastased.
Õis Lahksugulised, koondunud püstisteks või rippuvateks urbadeks. Urvad tekivad külgpungadest. Õiekate puudub, selle asemel esinevad kaks meenääret. Emasõies üks emakas, millel üks emakakael. Isasõies tavaliselt kaks tolmukat, harva 3¼5. Enamik pajusid on putuktolmlejad.
Vili Kupar ühepesaline, kahepoolmeline. Seemned on väikesed, arvukad, lendkarvaga, valmivad kuu jooksul pärast õitsemist.
Leht Nahkjad lühikese rootsuga tavaliselt vahelduvalt kinnituvad sulgroodsed lihtlehed. Sageli näärmeliselt saagja servaga. Paljudel liikidel on leherootsul näärmetäpikesed. Lehe kuju peaaegu ümarast kitsaslineaalseni, pikkus sentimeetrist paarikümneni. Värvus helerohelisest hõbedase või punakani. Osadel liikidel on lehed tugevasti läikivad, osadel tuhmid.
Vars Tüvi on puukujulistel pajudel tavaliselt jäme, kaetud sügavate vagudega korbaga. Pungad on ühe pungasoomusega.
Maa-alune osa Juurestik hästi arenenud, vees moodustavad lisajuuri.
Paljunemine Looduses paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnetega, kuid paljundatakse eelkõige vegetatiivselt: pistokste ja vaiadega. Seemnetest kasvavad sageli hübriidid. Uuenevad kännuvõsust.
Levik ja ohtrus Levinud kõikides maailmajagudes peale Austraalia, eriti Ida-Aasias, valdavalt parasvöötmes. Perekonnas üle 300 liigi, Eestis kasvab looduslikult 20. Kõikjal sagedad.
Kasvukoht Valguslembesed. Paljud liigid taluvad väga hästi kevadisi üleujutusi. Teised on kuivemate kasvukohtade taimed, põõsa- või puurindes okaspuu-, lehtpuu- ja segametsades. Mullastiku suhtes on enamik liike vähenõudlikud. Külmakindlad.
Koht ökosüsteemis Sageli metsa moodustumise pioneerliigid raiesmikel, põlendikel, söötidel ja soodel. Pajuvõsades elavad ja toituvad paljud putukad ja imetajad, varjuvad ja pesitsevad linnud. Söök koduloomadele. Oluline nektariallikas varakevadel.
Kaitse Eestis on kaitse all üks liik: hanepaju, kes kuulub II kaitsekategooriasse. Liiki ohustab tallamine.
Kasutamine Puitu kasutatakse ehituses, keemiatööstuses, tselluloosi tootmiseks, vineeriks, lookadeks, vitsu punumiseks (korvid, korvmööbel, iluesemed), koort nahatööstuses parkimisel, samuti nööri, mattide jms. valmistamiseks. Tähtsad meetaimed, varakevadel praktiliselt ainukesed nektariallikad. Mitmeid liike kasutatakse pinnase kinnistamisel ja lumekaitseistandustes. Kiirekasvulisena kasvatatakse pajusid energiavõsana. Laialt kasutatakse haljastuses: pikkade rippuvate okstega, keraja võraga, pikkade, läikivate või hõbedaste lehtedega, suurte urbadega jms. vormid. Annavad värvaineid. Hõbe-, raag- ja rabeda remmelga koort on kasutatud ravivahendina keedisena reuma, palaviku, bronhiidi, läkaköha, sisemiste verejooksude ja neeru- või mao- ning soole limaskestade põletike korral. Ka peapesuks koos takjajuurtega juuste väljalangemise ja kõõma vastu.