Põldkannike
(Viola arvensis)
käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema

Kõik tunnevad kindlasti kauneid lilli võõrasemasid, keda istutatakse sageli linnade haljasaladele, rõduservadele ja kalmistutele. Meie looduses leidub aga umbes paarkümmend liiki võõrasema sugulasi. Nad on küll väiksema õiega, kuid see õis on siiski sama kaunis kui nende suureõielisel sugulasel. Meie looduse võõrasemasid ei nimetata aga võõrasemadeks, vaid kannikesteks. Sageli on kannikesed tuntud ka käoorvikute ja vaeselapsesilmavetena. Põldkannike on meie looduslikest kannikestest kõige tavalisem. Kuna ta kasvab enamasti põldudel, siis on talle nimeks pandud ka põlluvõõrasema.

Põldkannikest tuleb enamasti pidada umbrohuks, mitte põllukaunistajaks. Tema õied on pisikesed ja vähe silmatorkavad. Nende läbimõõt küünib harva pooleteise sentimeetrini ja värvus on kahvatukollane kuni peaaegu päris valge. Kui põldkannikese õis sõrmede vahele võtta ja teda lähemalt uurida, kasvõi luubi abil, siis tuleb ilmsiks tema ilu. Näete, et ka see väike õis on samasugune nagu suur võõrasema ehk aedkannikese õis. Tema alumisel kroonlehel on olemas ka ilus kannus. Ning õite värvuski ei ole vaid üksluine valkjaskollane: mitmetel kroonlehtedel leidub sageli ka lillakaid laike ja tumedamaid jooni.

Umbrohtudele omaselt on ka põldkannikesel hästi arenenud paljunemine. Vahel võib tavaliselt üheaastane põldkannike isegi talve üle elada ja veel teiselgi aastal oma seemneid laiali külvata. Eriti huvitav aga on just enamiku kannikeste seemnete levitamise viis. Nimelt on neil paiskviljad, mis seemnete valmides lähevad järsku väikese krõpsatusega lahti ja lennutavad kõik seemned laiali.

Et põldkannikest lihtsamini teiste kannikeste hulgast ära tunda, selleks olgu siinkohal räägitud veel ühest tunnusest.

Kannikestel kasvavad varrel tavaliste lehtede all veel abilehed. Need on enamasti poole väiksemad, ilma rootsuta. Põldkannikese abilehed on lõhestunud sügavateks hõlmadeks. Selliste abilehtedega kannikesi on meil vaid kaks liiki. Üks on aaskannike ja teine põldkannike ise. Aaskannikese õied on aga alati suuremad kui poolteist sentimeetrit ja nad on ka kirjumad. Nii ei olegi võimalik õitsevat põldkannikest teiste taimedega segi ajada. Määramise teeb lihtsaks veel see, et põldkannike hakkab õitsema sageli juba aprillis ja lõpetab oma õiteilu näitamise alles septembris.