Eestikeelne nimi põldmünt
Ladinakeelne nimi Mentha arvensis L.
Rahvapärased nimed kapsahein, kirbuhain, konnamünt, naistepuna
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda münt.
Eluvorm Mitmeaastane, ühekojaline, tugeva mündilõhnaga rohttaim. Kõrgus (5) 15¼50 (75) cm.
Õis Esineb mõlemasugulisi ja emasõisi, need on kaheli õiekattega ja lühiraolised. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupp on kellukjas, kuni 3 mm pikkune ja tavaliselt violetne. Kroon on laia putkeosaga, lilla või roosakaslilla ning kuni 5 mm pikkune. Krooni ülemine hõlm on teistest suurem. Õied asuvad männastena lehtede kaenlas. Männaste alusel on süstjad ripsmelise servaga karvased kõrglehed. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili Ellipsikujulised veidi kolmetahulised tömbi tipuga pähklikesed on helepruunid ja peenelt punkteeritud pinnaga. Pähklikeste pikkus on 0,8¼1 mm.
Leht Munajad sulgroodsed lühirootsulised lihtlehed paiknevad varrel vastakult. Need on enamasti mõlemalt pinnalt näärmelised ja väheste karvadega kaetud. Värvuselt on lehed tuhmilt tumerohelised, vahel punakad.
Vars Maapealsed varred on enam või vähem kandilised ja moodustavad roomavaid maapealseid võsundeid. Värvuselt on varred rohelised, vahel punakad.
Maa-alune osa Risoom on pikk ja tungib küllaltki sügavale. Ta on nöörjas, harunenud, vahel mugulataoliste kohtadega. Risoomist lähtuvad arvukad maa-alused võsundid, mis sobivates tingimustes juurduvad ja annavad alguse uuele taimele.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega ja ka vegetatiivselt nii maapealsete kui maa-aluste võsunditega.
Levik ja ohtrus Levinud kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Kesk- ja kohati Kagu-Aasias. Eestis sage.
Kasvukoht Kasvab eelkõige kraavides, veekogude kallastel ja niisketel põldudel umbrohuna, kuid ka salumetsas teeservadel, ranna- ja sooniitudel, karjamaadel, aedades, jäätmaadel. Niiskuslembene.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Põldmünt on tülikas põlluumbrohi, sest paljuneb kiiresti nii seemnetega kui ka risoomi abil. Värskelt koduloomad teda ei söö (peale hanede), suurel hulgal esinedes halvendab ka kuiva heina kvaliteeti. Hea meetaim. Tarvitatakse rahvameditsiinis. Taimest saab ka värvainet, mis värvib villa kollaseks või punakaks. Iseloomuliku tugeva lõhna tõttu on kasutatud ka kirpude peletamiseks.