Eestikeelne nimi põldmurakas
Ladinakeelne nimi Rubus caesius L.
Rahvapärased nimed põldmari, marivars, põldvääne, karumarjad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas.
Eluvorm Ühekojaline põõsas. Pikkus 0,5...1,5 m.
Õis Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega, värvuselt valged. Õie läbimõõt on ligi 2 cm. Tupplehed on kolmnurkjad, teritunud tipuga, vahel alusel näärmekarvadega ja hoiduvad hiljem vilja ligi. Kroonlehed valged, tipul pisikese sisselõikega, tupplehtedest palju suuremad. Õitseb juunis ja juulis.
Vili Koguluuvili, mis on värvuselt peaaegu must, veidi hallikassinise kirmega. Üksikud osaviljad asuvad kõrgel kuhikjal õiepõhjal. Vili eraldub valminult koos õiepõhjaga. Vili on söödav, maitselt hapu. Luuseemned on suured.
Leht Kolmetised liitlehed on süstjate abilehtedega, värvuselt helerohelised. Lehekesed on munajad, teravatipulised. Leherootsud on kaetud lühikeste ogadega.
Vars Varred on algul püstised, hiljem harunevad ja kaarduvad enamasti lookjalt maapinnale ning juurduvad tipul. Varre pind on sinaka kirmega ja kaetud ogadega.
Maa-alune osa Lisajuured võivad kasvada ka varre tipul, kui see maha kaardub.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Ida-Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Lääne-Eestis on sage, mujal leidub meil kohati.
Kasvukoht Kasvab tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palumetsade juures, samuti põldudel umbrohuna. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis Viljad on toiduks mitmetele lindudele, kes ühtlasi levitavad taime seemneid.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taime viljad on söödavad ja neist saab valmistada hoidiseid: moose, keediseid, mahla, marmelaadi, kuid luuseemned on kahjuks suured. Viljadest toodetakse ka veini. Noortest lehtedest võib valmistada teed. Vahel võib põlluservadel muutuda umbrohuks.