Põld-piimohakas
(Sonchus arvensis)
jooksja-rohi, jänesekapsad, ohtja, piimhein

Põld-piimohaka nimel on kolm osa: “põld”, “piim” ja “ohakas”. Need kõik annavad mingit teavet selle taime kohta. “Põld” viitab taime olulisele kasvukohale – põllule. “Piim” ütleb, et taime sees on piimmahl nagu teistelgi ainult keelõitega korvõielistel. “Ohakas” aga annab meile mingisuguse ettekujutuse taime lehtedest. Tõepoolest, need on veidi jäigemad kui teiste korvõieliste lehed ja ohaka moodi pehmelt torkivad. Siiski inimesele põld-piimohaka lehed haiget ei tee. Ohakatest eristavad piimohakat ka hallikam värvus ja vesisemad lehed ning nõrgemad varred. Juured on põld-piimohakal see-eest väga tugevad. Kõigepealt on tal poole meetri sügavusele tungiv peajuur, kuid peale selle võime maapinna ligidalt leida veel kuni meetri pikkusi külgjuuri. Need külgjuured on taimele eelkõige tähtsaks paljunemisvahendiks. Põld-piimohaka külgjuurtel tekivad rohked lisapungad, milledest igaühest võib areneda uus taim.

Kui olete nüüd juba tuttavaks saanud põld-piimohaka vägeva maa-aluse maailmaga ja suurepärase paljunemisvõimega, siis võite arvata, et see taim on umbrohi. Tavalised taimed nii suurejooneliselt oma paljunemist ei korralda, umbrohud aga küll. Kuid põld-piimohakale ei aita veel sellestki. Sama hästi või veelgi paremini võib ta paljuneda seemnete abil. Ja seemneid tekib igal taimel lugematul hulgal. Põld-piimohakas on sageli üks tülikas ja raskesti hävitatav põlluumbrohi, sagedamini vilja- ja kartulipõldudel.

Samas peab ütlema, et kui umbrohtudest ei ole enamasti midagi kasu, siis põld-piimohakast ikkagi on. Põld-piimohakad on mahlakad ja hea söödaväärtusega taimed ning sobivad hästi loomatoiduks. Eriti meeldivad need sigadele. Nii et kui teil on kartulipõld ja siga, siis ärge viige vagudelt rohitud piimohakaid mitte prügimäele, vaid andke seale näsida. Põld-piimohaka suured õisikud on heaks meeallikaks mesilastele.

Lisaks põld-piimohakale kasvab meil veel kaks selle perekonna liiki. Sageli neil kolmel liigil vahet ei tehta. Need kaks liiki on kare ja harilik piimohakas. Mõlemal on põld-piimohakast pea kaks korda väiksemad õisikud ning nende õite emakasuudmed ei ole päris kuldkollased. Kareda piimohaka õisikud on tumekollased, harilikul aga helekollased, isegi veidi valkjad. Kõik kolm piimohakat on tavalised põlluumbrohud, kes kasvavad ka jäätmaadel ja mererannas.