Pilliroog on meie suurim kõrreline. Kui vääntaimed välja arvata, siis võib teda isegi kõrgeimaks rohttaimeks pidada. Tavaliselt on suured pilliroopadrikud paari-kolme meetri kõrgused, kuid võib leida ka neljameetriseid “latte”. Sellistest hiiglastest võib lausa maju ehitada. Näiteks Aasias seda isegi tehakse. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid.

Pilliroog on kosmopoliitne liik, mis tähendab, et ta on levinud peaaegu kogu maailmas. Erinevates maailma piirkondades on talle erinevaid kasutusviise leitud. Eestlasedki on pilliroogu kasutanud. Maju meil pilliroost tehtud pole. Muu hulgas arvatavasti seepärast, et paremat ehitusmaterjali, puitu, on piisavalt. Eestis on juba sajandeid valmistanud pilliroost katuseid, mis on nii lumele kui vihmale väga vastupidavad. Pilliroost on tehtud mitmesuguseid matte küll majade soojustuseks, aknavarjuks või vankrikatteks. Matte ja linikuid on tehtud ka ruumide kaunistamiseks. Pillimeistrid on pilliroo õõnsatest sõlmevahedest meisterdanud roopille, ka torupilli pulgad on sageli pilliroost tehtud. Pilliroog on tooraineks isegi tööstusele. Temast valmistatakse paberit ja ehitusplaate.

Pilliroo tugevate sõlmedega, suvel hallikasrohelised, hiljem õlgkollased kõrged varred tunneb kergesti ära. Ka pilliroo õisik on võimsam kui ühelgi teisel meie kõrrelisel. Pilliroo õisik on tihe ja mitmekümne sentimeetri pikkune. Sellised vägevad õisikud sobivad tuppa vaasi tuua. Seejuures peab arvestama, et talvepoole võivad need valgeid totusid ajama hakata. Seda teevad pilliroo õied ka looduses. Totud on tuule abil laiali lendavad pähikud ja selle osad. Valminud teriseid on nende hulgas harva, sest pilliroog paljuneb Eesti oludes eelkõige vegetatiivselt.

Vegetatiivseks paljunemiseks on pillirool maa sees pikk, sageli mitme meetri pikkune ja mitme sentimeetri jämedune risoom, mis võib sõlmekohtadel juurduda ja kasvatada uue maapealse võsu. Selline paljunemisviis on väga edukas ja nii näemegi veekogude kallastel sageli väga suuri tihnikuid. Suurtes merelahtedes võib pilliroog peaaegu ainsa taimena kasvada nii suurel alal kui silm haarama ulatub. Eesti suurimad pillirooväljad on Kasari jõe suudmes Matsalu rahvuspargis. Suurte roostikega on seotud paljud linnuliigid, näiteks hüübid ja roo-loorkullid. Pilliroogu kasutavad pesa ehitamisel ka näiteks koprad ja ondatrad.