Punane aruhein
(Festuca rubra)
kastehein, punane mehitsehein, verev kaste-hein

Kui te lähete poodi muruseemet küsima, siis tihtipeale uuritakse teilt lähemalt, millist muru vaja on. Tuleb välja, et kõik murud ei olegi ühesugused. Ilmselt loetletakse teile ette, kui palju on ühes või teises muruseemnesegus üht või teist taimeliiki. Kaks tavalisemat muruseemnete komponenti on aasnurmikas ja punane aruhein. Nende kõrval kohtame ka karjamaa raiheina ja veel mõnda teistki, ka selliseid taimi, kes pole kõrrelised, näiteks valget ristikut. Igal muru komponendil on oma kindel ülesanne, üksi kasutades ei ole nad nii head kui koos. Punane aruhein teeb muruvaiba tugevaks, nii et selle peal võiks muretult kõndida. Suure tallamiskindluse tõttu kasutatakse jalgpallimurudes punast aruheina väga palju, vahel ka ainult teda.

Punase aruheina tugevuse kindlustavad mullas olev risoom ning selle rohked narmasjad lisajuured ja pikad roomavad võsundid. Võsunditest kasvavad kogu aeg uued taimed ja nii muutubki punase aruheina muru tihedaks vastupidavaks vaibaks ja ei karda ei inimese ega ka karilooma jalga.

Karjamaadel kasvatatakse teda harva. Kuid samas kasvab ta kõikidel looduslikel niitudel ja satub nii ikka ja jälle heina hulka. Söödaväärtuselt pole tal eriti vigagi ja seetõttu pole selles ka midagi halba kui punane aruhein heina- või karjamaale on tulnud. Pealegi on ta paljudest kõrge söödaväärtusega liikidest vastupidavam, vähenõudlikum ja hõlpsama seemnekasvatusega. Kui punast aruheina ei pügata, võib ta niidul kasvada heal juhul isegi meetripikkuseks.

Miks aga selle liigi nimeks "punane aruhein" on? Muidu on ta nagu aruhein ikka, kitsaste sügavate soontega lehtedega ja tiheda rohkepähikulise õisikuga, aga õisiku värvus on lillakaspunane. Sellest siis ka nimes "punane". Punakad on sageli ka tema alumiste lehtede tuped.