Kõik tunnevad aedades kasvavaid aialilli astreid. Neid võib leida nii suurte kui väikeste õitega. Nagu korvõielistel ikka, räägitakse astrite õitele mõeldes õigupoolest korvõisikust. Astritel koosneb see õisiku serva koondunud keelõitest ja putkõitest nende keskel (kultuursortide putkõied on sordiaretuse käigus sageli asendunud keelõiega). Astrite keelõites on vaid emakas, tolmukad on taandarenenud ja kaotanud tolmuterade tootmise võime. Putkõites on nii toimivad tolmukad kui emakad: selliste õite kohta öeldakse, et need on mõlemasugulised.

Madalakasvuliste ja suureõieliste - õigupoolest siis ikka suureõisikuliste - astrite kõrval võib aiaservades sageli kohata ka kuni rinnakõrguseid, kümnete väikeste lillakate õisikutega astreid. Sellised mitmeaastased ja tugevad taimed metsistuvad kergesti ja kasvavad ka aedniku abita, levides iseseisvalt tee- ja metsaservadesse. Just neile pisut sarnane astriliik kasvab meil ka looduses ja on pärismaine, see tähendab, on Eesti taimekooslustesse levinud inimese abita. Paljudele Ida- või Lõuna-Eesti inimestele võib tulla üllatusena: mis aster see nüüd looduses kasvab, aster ju aialill! Eestis kasvab looduslikult randaster, keda leidub vaid rannikul. Sisemaa inimesed ei saagi teda kodu juures näha. Sagedamini kasvab randaster Eesti lääneosas, nii mandril kui saartel.

Randaster oleks võib-olla ilus ka aeda kasvama tooduna, kuid see plaan läheb enamasti luhta. Ebaõnnestumise põhjuseks on selle taime üks eriline nõudmine: ta kasvab ainult soolasest veest läbiimbunud pinnasel. Mererannikul võib teda vahel isegi päris vees kasvamas näha.

Randaster oleks võib-olla ilus ka aeda kasvama tooduna, kuid see plaan läheb enamasti luhta. Ebaõnnestumise põhjuseks on selle taime eriline nõudmine: ta kasvab ainult soolasest veest läbiimbunud pinnal. Rannikul võib teda vahel isegi päris vees kasvamas näha. Kui aias kasvavate astrite õisikud on sageli rohkem kui kümnesentimeetrise läbimõõduga, siis randastril vaid paar-kolm sentmeetrit. Randastri õisikute serval on vaid üks ring helelillasid keelõisi. Korvõisiku keskel olevad putkõied on randastril alati kollased. Võrreldes aias kasvavate astritega on teistsugused ka randastri lehed. Kui olete rannaniidul jalutamas käinud, olete võib-olla märganud, et seal on enamik taimi paksude, lihakate lehtedega. Näiteks rand-teeleht, rannikas, rand-õisluht - kõik nimetatud kasvavad sageli koos randastriga. Kujult on ka randastri lehed kitsamad ja paksemad kui aedades kasvavatel astritel. Randaster levib valgete lendkarvadega varustatud seemnistega.